Parts: neli miljardit eurot maksti ELi eelarvest välja ebareeglipäraselt

Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts. Foto: Egert Kamenik/Postimees

Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts esitles täna riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni ja riigieelarve kontrolli erikomisjoni liikmetele Euroopa Kontrollikoja 2020. aasta aastaaruannet ja tõdes, et kontrollikoda andis eelarveaasta kulutuste seaduslikkuse kohta negatiivse arvamuse.

Kontrollikoda andis eelarveaasta kulutuste seaduslikkuse kohta negatiivse arvamuse, sest kahtlaste maksete veapiir oli 4%, 2% oleks olnud koja metoodika järgi aktsepteeritav.

«Selleks, et anda Euroopa Komisjonile maksete seaduslikkuse hinnangut, on oma Kontrollikojal oma metoodika,» rääkis Parts. «Veamäär ei tähenda korruptsiooni või pettust, vaid seda, kui seda makset poleks tohtinud teha. Neli miljardit makseid on tehtud ebareeglipäraselt ja see ületab olulisuse määra.»

Need on maksed, mis ei ole eelarve seisukohast sihtotstarbelised, projektid pole abikõlblikud või on rikutud riigihanke või riigiabi eeskirju.

«Kontrollikoda ei ole selles küsimuses nii terav, sest aastaid tagasi oli see vigade määr kahekohaline ning on aasta-aastalt alla tulnud,» selgitas Parts. «Olulisem probleem on varjatud pettus ja korruptsioon, kuid Kontrollikoda ei ole võimeline seda avastama ja sellest see aruanne ei räägi.»

Teine oluline näitaja, mis Parts välja tõi, puudutab täitmata kulukohustusi ehk raha, mis on riiulil. See on aasta-aastalt kasvanud 150 miljardilt eurolt eelmise aasta 303 miljardile eurole.

«300 miljardit eurot on ülemäära palju. ⅔ sellest on puhtalt kasutamata ja pole jõudnud lepingute lähedalegi,» rääkis Parts. «Juriidilist probleemi siin ei ole, aga raha eesmärk on, et see jõuaks majandusse ja toetaks ühiskonna arengut, kuid siin seda pole juhtunud.»

Eesti oli Euroopa Liidu riikidest rahakasutuse edukuselt eespoolt viies, kõige paremini on ELi raha kasutanud Soome. Eesti ja Soome vahele edetabeli tippu mahtusid veel Iirimaa, Luksemburg ja Austria.

ELi 2014-2020 aasta eelarvest oli 20% planeeritud kliimaeesmärkide saavutamisele. Kontrollikoja aruande kohaselt jäid need eesmärgid saavutamata. Samuti jäid saavutamata migratsioonipoliitika eesmärgid. Aastas saadetakse pool miljonit inimest Euroopa Liidust välja, kuid vaid iga viies neist lahkub ka päriselt EList. ELi tagasivõtulepingute sõlmimine kolmandate riikidega pole olnud edukas ning praegune süsteem julgustab ebaseaduslikku rännet. 90% migrante tuleb ELi organiseeritud kuritegevuse kaudu smugeldajate abil, nentis Parts.