Oluline teada ⟩ Uuest õhksoojuspumbast peab kohalikule võimule teada andma

Õhksoojuspump Foto: Elmo Riig

Paljud meist pole ehk kuulnudki, aga mitmest tööst, mis võiksid talvel meie koduse olemise soojemaks teha, tuleb teada anda ka kohalikule omavalitsusele. Näiteks peab paberit määrima õhksoojuspumba paigaldamise korral. 

Kui majas ulub tuul, on mõistlik elamine ära soojustada – nii peab õhksoojuspump oluliselt vähem vaeva nägema. Ka fassaadi soojustamiseks tuleb esitada eluhoone puhul kohalikule omavalitsusele ehitusteatis. Mälestise puhul tuleb veel ka muinsuskaitsega aru pidada. 

Elamisele tuleb taotleda uut kasutusluba siis, kui on plaan see ümber ehitada või rekonstrueerida. Selliste tööde puhul kaotab kasutusluba kehtivuse.

«Kindlasti tuleb hoida meeles ka seda, et kui asendatakse osa samaväärsega, siis ei tule KOVi teavitada. Näiteks kui maja eterniitkatus asendatakse uue eterniidiga, siis ei tule ühtegi teatist esitada,» selgitas Projektibüroo müügispetsialist Raiko Bach.

«Kui hoonet hooldatakse või vahetatakse kahjustunud või amortiseerunud konstruktsioone samaväärsete vastu, siis kehtib kasutusluba tähtajatuna,» lisas Maverick OÜ juhataja Elvo Themas.

Millal on vajalik ehitusteatis?

Ehitusteatis on vajalik aga siis, kui on soov vahetada katusekattematerjali või soojustada katust. Ka elektrisüsteemi uuendamisel tuleb esitada ehitusteatis. Enne ehitisteatise esitamist või ehitusloa taotlemist tuleb teha ka projekt. 

Oma majas elamise korral – kui ühtegi õnnetust ootamatult kaela ei saja – pole puuduvast kasutusloast suuremat asja. Kuri on aga karjas siis, kui on tahtmist kodu maha müüa. Kui kasutusluba puudub või andmed on valed, ei taha pank taolise hoone ostmiseks laenu anda. Kui siis tekib tahtmine luba hankida, võtab see aega 3–6 kuud.

Ka kindlustusseltsid võivad keelduda hoone kindlustamisest või kui sellega nõustutakse, siis õnnetusjuhtumi korral on ikkagi võimalik, et kahjusummat ei hüvitata.

Oluline ka kindlustushüvitise korral

Kui kindlustatud elamises juhtub õnnetus, siis uurib kindlustusandja lisaks juhtumi asjaoludele ka seda, kas kasutusloa puudumise ja õnnetuse toimumise vahel on otsene seos.

«Näiteks kui kütteseadme viga oleks kasutusloa taotluse käigus välja tulnud, on kindlustusandjal õigus hüvitist vähendada või hüvitise väljamaksest keelduda,» ütles If Kindlustuse varakindlustuse tootejuht Veiko Sepp. Tema sõnul ei ole selliseid juhtumeid õnneks palju. «Kuid on olnud üksikuid juhtumeid, kus me oleme pidanud hüvitist seepärast osaliselt vähendama,» lisas ta.

Enne kopa maasse löömist või haamri haaramist võiks suhelda valla või kohaliku omavalitsusega. Kui on plaan ümberehitusi teha, siis nad annavad nõu, kas ja milliseid dokumente on vaja esitada.

«Levimas on arusaam, et õhksoojuspumba paigaldamine käib samamoodi nagu külmkapi paigaldus, ehk et ostad ja paned püsti. Aga paraku nõuab õhksoojuspumba paigaldamine ehitusteatist ja ehitusprojekti, sest tegu on maja välisilme ning tehnosüsteemi muudatusega,» selgitas Bach. Kui õhksoojuspump on tööle seatud, tuleks taotleda kasutusteatist.

Sama lugu on ka katusealuse terrassiga – kuna see muudab hoone välisilmet, siis tuleks ka sellisest ehitustööst teada anda.

Mis võib juhtuda, kui kasutusluba puudub?

Nõu annab Mavericki juht Elvo Themas

• Tulekahju – kõikide ehitiste registrisse kandmine on vajalik võimaliku tulekahju korral, et päästeametil oleks juba väljakutse hetkel info kinnistul või selle läheduses paiknevate hoonete kohta.
• Kindlustus – puudulikud registriandmed võivad tekitada probleeme õnnetusjuhtumi korral õiglase hüvitise saamisega. Ehkki kasutusloa puudumine ei välista kindlustushüvitise saamist, tasub teada, et ehitusvigadest tingitud kahju korral võib kasutusloa puudumine tähendada hüvitisest ilmajäämist või kahju hüvitamist vaid hoone seadusliku osa ulatuses.
• Kinnisvara müük – kasutusloa puudumine vähendab müüdava kinnisvara väärtust, pikendab müügiperioodi ja halvimal juhul võib kinnisvara jäädagi müümata, sest potentsiaalne ostja ei saa sellise kinnisvara tagatisel laenu. Pangad soovivad teada, miks pole hoonel kasutusluba ning võivad keelduda sellise kinnisvara finantseerimisest või käsitleda ehitist pooleliolevana ja vähendada laenusummat.
• Kohaliku omavalitsuse sanktsioonid – kohalik omavalitsus saab ehitusjärelevalve käigus kontrollida kasutusloa ja ehitise kasutusteatise olemasolu ja sellele kantud andmete tegelikkusele vastavust, ning lubade puudumisel teha ettekirjutuse ning kasutada sunniraha.