/nginx/o/2021/11/22/14215669t1hac4d.jpg)
Eesti pangakaartidega tehti 2019. aastal üle maailma 19 900 kaardipettust koguväärtusega 1,3 miljonit eurot – see tähendab iga 100eurose kaarditehingu kohta ühe eurosendi suurust kaotust petistele. Nagu ka mujal Euroopas, on Eesti pangakaartidega tehtud pettuste arv suurenenud, kirjutab Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide osakonna ekspert Airi Uiboaid.
Euroopa Keskpank avaldas ülevaate 2019. aasta kaardipettustest, millest selgub, et Euroopas väljastatud pangakaartidega oli aasta jooksul 24 miljonit petutehingut. Petutehingute tõttu kaotati 1,87 miljardit eurot. Võrreldes 2018. aastaga suurenes petutehingute arv 15% ja kelmidele kaotatud rahasumma 3% võrra.
Eesti pankade väljastatud pangakaartidega tehti 2019. aastal üle maailma 19 900 kaardipettust koguväärtusega 1,3 miljonit eurot – see tähendab iga 100eurose kaarditehingu kohta ühe eurosendi suurust kaotust petistele. Nagu ka mujal Euroopas, on Eesti pangakaartidega tehtud pettuste arv suurenenud. Kaarditehingute pettuste kasv oli seejuures mõnevõrra kiirem tehingute kasvust. Siiski on meie pankade välja antud pangakaartidega pettuseid võrreldes muu Euroopaga väga vähe – koguni viis korda vähem kui Euroopa riikides keskmiselt. Koos Rootsi, Hollandi ja Soomega eristumegi selle poolest, et samal ajal, kui meie inimesed kasutavad pangakaarte väga aktiivselt, on kaardipettuste osatähtsus kaarditehingutes väga väike.
2019. aastal langes tuhandest Eesti inimesest kaardipettuse ohvriks 15, Euroopa riikides keskmiselt aga 43. Kõige enam pettuseid oli Inglismaal, kus iga tuhande inimese kohta koges pettust 134 inimest.
Eesti pangakaardipettused pannakse toime enamasti teistes riikides, arvuliselt kõige rohkem (ligi kaks kolmandikku) Euroopa riikides. Eesti-siseseid pettusi on väga vähe, kolmandik pettuseid tehakse väljapool Euroopat. Euroopa-välistes riikides on pettuste osakaal küll langemas, kuid siiski on see ligi kolm korda suurem kui Euroopas. Nii on ka pettuse tõenäosus suurem just väljapool Euroopat tehtud kaarditehingutega.
Kui jagada pettused kolme peamise kanali vahel, siis 93% Eesti pangakaardi pettusest pandi toime internetis (1,2 miljoni euro väärtuses), 5% pettusest on seotud sularahaautomaadi (ATM) kasutamisega (52 000 euro väärtuses) ja 2% makseterminali (POS) kasutamisega (45 000 euro väärtuses).
Kui alustada positiivsest, siis sularahaautomaatide ja makseterminalide pettused on vähenemas. 2019. aastal vähenesid need 2018. aastaga võrreldes vastavalt viiendiku ja 40%. Nii suure languse taga on pankade ja kaardiorganisatsioonide (MasterCard, Visa) ühised pingutused kaardimaksete turvaliseks muutmisel: kogu maailmas on kasutusele võetud turvalisem kiibitehnoloogia ja sularahaautomaatidele on paigaldatud seadmed, mis takistavad kaardiandmete kopeerimist ning tehinguid võltsitud kaartidega.
Küll on aastatega suurenenud internetipettuste arv: 2019. aastal tehti internetis 18 400 pettuslikku kaarditehingut ehk 38% enam kui 2018. aastal. Kui makseterminalis oli üks pettus iga 600 000 tehingu kohta ja sularahaautomaadis üks pettus iga 30 000 tehingu kohta, siis internetis tehti üks petutehing iga 1444 ostu kohta. Kuigi internetipettuste kasv on suur, tuleb silmas pidada, et internetis tehtud kaarditehingute arv on samal ajal kasvanud veelgi kiiremini ja nii ei ole pettuste osakaal suurenenud, vaid isegi vastupidi.
Eesti pangakaartidega tehtud internetipettused on enamasti toime pandud välismaistes e-poodides. Üks võimalus on see, et tegu on „ühepäeva poodnikega“, kellelt ostes jääb kaup saamata, või on petturid kaardiandmed oma valdusesse saanud ja teevad veebikeskkonnas tehinguid, eeskätt kaupmeestelt, kes ei ole turvameetmeid võtnud ja kus ostmiseks ei ole vaja kliendi tugevat autentimist.
Lisaks internetipettusele on hoogu kogunud uus suundumus õngitseda kaardiandmeid omanikult telefoni või e-kirja teel.
Kaarditehingute pettuste vältimisel on kaks olulist märksõna: inimeste teadlikkuse kasv ning välismaiste pankade ja kaupmeeste poolt rakendamist vajav tugeva autentimise nõue.
E-ostleja saab pettuste vähendamisele ise kaasa aidata, kui ta täidab kõige elementaarsemaid hoolsusnõudeid: ei jaga oma kaardiandmeid telefoni või e-kirja teel mitte ühelegi küsijale ning veendub enne ostu sooritamist ja kaardiandmete sisestamist, et kaupa pakkuv e-pood on ka tegelikult olemas ja tema taust laitmatu.
Eesti pangad ja enamik meie kaupmehi võtsid tugeva autentimise protokolli kasutusele juba mõned aastad tagasi. 1. jaanuaril 2021 hakkas tugeva autentimise nõue kehtima kõikidele pankadele ja kaupmeestele kogu Euroopas. See on märgiline samm riigipiire ületavate internetipettuste tõkestamisel. Seega peaks see meede kaasa aitama turvaliste e-ostude tegemisele ja loodetavasti avaldab positiivset mõju ka petunumbrite vähenemisele.