Toiduliit: jäätmetasud rikuvad valitsuse maksurahu lubadust
22. november 2021, 12:45
Eesti Toiduainetööstuse Liit on seisukohal, et keskkonnatasude seaduse ja pakendiseaduse muudatused tuleb põhjaliku mõjuhinnangu puudumise ning koalitsioonilepingus kokkulepitud maksurahu rikkumise tõttu menetlusest välja jätta.
Nimelt on keskkonnatasude seaduse ja pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõuga plaanis tõsta jäätmete ladestustasu ning luua uus, plastpakendijäätmete saastetasu.
«Valitsuse koalitsioonilepingus aastateks 2021–2023 on kokku lepitud, et tulenevalt koroonaviiruse pandeemiast tekkinud ebakindlusest ja heitlikust olukorrast globaalses majanduses, tagab valitsus stabiilse maksukeskkonna ega vii sisse uusi makse. Käesolev eelnõu on koalitsioonilepinguga otseses vastuolus, millega valitsus on võtnud kohustuse tagada maksurahu,» kirjutas liidu juhataja Sirje Potisepp keskkonnaminister Erki Savisaarele saadetud kirjas.
Lisaks leiab liit, et eelnõu menetlemisel ei ole arvestatud hea õigusloome ja normtehnika eeskirja ning kaasamise hea tava.
«Seletuskirjas esitatud mõjude analüüs on pinnapealne. Sellest ei selgu, milline saab olema plastijäätmete saastetasu ning lisanduvate jäätmekäitluskulude laiaulatuslikum mõju ning kas eelnõuga pakutud meetmed on kõige efektiivsemad ja kulutõhusamad, et edendada jäätmehierarhia põhise jäätmemajanduse teket ning suurendada plastijäätmete ringlussevõttu. Pole hinnatud eelnõu mõju ettevõtete konkurentsivõimele ega majanduslikule jätkusuutlikkusele,» tõi Potisepp välja eelnõu probleemkohti.
Ühtlasi ei ole liidu hinnangul plastpakendijäätmete 100-protsendilise ringlussevõtu eesmärgi seadmine põhjendatud kuni puuduvad tehnilised võimalused selle teostamiseks.
Pakendiärid ei saa vastutada kodumajapidamiste eest
Toiduainetööstuse liit leiab, et pakendiettevõtted ei saa võtta endale vastutust kodumajapidamiste jäätmete liigiti kogumise korraldamise ja plastipakendijäätmete käitlemise eest.
«Olmejäätmete liigiti kogumise korraldamise eest vastutavad kohalikud omavalitsused, jäätmetekitajad, riik ja jäätmekäitlusettevõtted. Eelnõuga üritatakse seda vastust suunata ka pakendiettevõtetele, mis ei ole aktsepteeritav. Teadaolevalt on kodumajapidamistest pärinevate olmejäätmete ringlusse võtmisel praegu suurimaks probleemiks jäätmete sortimise, korduskasutuse ja ringlussevõtu töötusliku võimekuse puudumine,» märkis Potisepp.
«Toiduliit on seisukohal, et jäätmekäitluse ahelat tuleb käsitleda terviklikult – plastijäätmete suurem kohtkogumine tagamata jäätmete ringlussevõtu võimekust ei lahenda probleemi ja aita edendada keskkonnahoidu,» lisas ta.
Liit toob ka esile, et ühtlasi ootab pakendiettevõtjaid senise tariifiga võrreldes enam kui kahekordne hinnatõus kas saastetasu või taaskasutusorganisatsioonide kõrgema teenustasu näol.
«Toiduliit on seisukohal, et saastetasu tõstmine, omamata toimivat ringlussevõtu taristut, millel oleks võimekus Eestis tekkivaid jäätmeid ümber töödelda, ei aita täita eesmärke, vaid nõrgestab Eesti elanike heaolu ja ettevõtete konkurentsivõimet,» rõhutas Potisepp.