Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Kõige sagedamini keritakse läbisõidumõõdikut tagasi Saksa autodel

Copy
FILE PHOTO: A logo of German luxury carmaker BMW is seen in Munich, Germany, March 20, 2019. REUTERS/Michael Dalder/File Photo
FILE PHOTO: A logo of German luxury carmaker BMW is seen in Munich, Germany, March 20, 2019. REUTERS/Michael Dalder/File Photo Foto: MICHAEL DALDER/REUTERS

Läbisõidunäidu tagasikerimine on kasutatud autode turul üks levinumaid petuskeeme. CarVerticali uuringust selgus, et Saksa eliitmarkide ostjatel on suurim oht soetada muudetud odomeetri näiduga auto.

Läbisõidu andmed näitavad, et BMW M5 on kõige rohkem muudetud odomeetrinäiduga auto – üle kolmandiku kasutatud sõidukitest olid võimaliku pettusega seotud.

CarVerticali autoekspert Matas Buzelis märkis, et edetabeli esiotsas on erinevad BMW mudelid. «Näitaja on korrelatsioonis kasutatud BMW-de nõudlusega. Samuti selgub, et kallimad autod võivad suurema tõenäosusega olla muudetud läbisõidunäiduga,» tõdes Buzelis ja lisas, et ostmisel kulub auto läbisõidunäidu kontroll marjaks ära.

Tagasikeritud läbisõiduga autode edetabeli teisel ja kolmandal kohal on BMW 7. seeria ja Subaru Outback vastavalt 33,4 ja 31,8 protsendiga. Audi A8 oli sageduselt viies läbisõidupettusega auto, Audi A7 saavutas kümnenda koha, kusjuures veidi üle veerandi (25,8 protsenti) sellistest sõidukitest olid uuringu põhjal kunstlikult vähendatud läbisõiduga.

Mida kallim auto, seda suurem on taolisest pettusest saadav tulu. Odomeetri tagasikerimine on suhteliselt odav ja lihtne meetod, mis annab ebaausatele automüüjatele lisateenimise võimaluse.

Vanemate autode puhul on pettuseoht suurem

Uuringud näitavad, et kasutatud auto ostmisel on oluline kontrollida läbisõitu, eriti vanemate sõidukite puhul. Kõige populaarsemad muudetud odomeetri näiduga mudelid toodeti aastatel 2006–2016. Tundub, et 5–15 aasta vanuste autode läbisõit on kõige tõenäolisemalt tagasi keritud.

Ford Mustang on selles nimekirjas kõige uuem mudel. Mustangi kuuenda põlvkonna tulevane omanik peaks olema eriti ettevaatlik ja kontrollima veebist auto läbisõidu andmete ajalugu. 2006. aasta BMW M5, 2007. aasta BMW 5. seeria ja X5 omanik peaks samuti uurima, kas tema auto läbisõidunäit vastab tegelikkusele.

Uuemate autode juures on pettused vähem levinud, sest nende üldine läbisõit on madal. Ei ole eriti mõtet läbisõitu tagasi kerida, kui odomeetril on näiteks 50 000 või 80 000 kilomeetrit, aga ostjal tasub igal juhul üle kontrollida, kas need näidud on ehtsad.

Diiselautodega kiputakse rohkem petma

Enamik tagasikeritud läbisõidunäiduga automudeleid on diiselmootoriga. Nagu autoekspert Matas Buzelis rõhutab, on see alati nii olnud, sest diiselautod on mõeldud suuremate vahemaade läbimiseks, mis tähendab, et selliste masinate juures on suurem tõenäosus läbisõidupettusteks. 

«Tavaliselt on 80 kuni 90 protsenti tagasikeritud näiduga mudelitest diiselautod. Näiteks Volkswagen Phaeton,» räägib ta. «Kümnest muudetud läbisõidunäiduga mudelist üheksa on varustatud diiselmootoriga ja ainult üks bensiinimootoriga.»

Tagasikeritud odomeetriga bensiini- ja diiselmootoriga BMW 6-seeria autode rühmad on peaaegu identsed, kuid seda seetõttu, et bensiiniversioonid on palju populaarsemad. Mõne mudeli valikus polegi diiselmootoreid. BMW M5 ja Ford Mustangi puhul ongi bensiinimootor ainus valik.

Läbisõidupettus tõstab kunstlikult auto hinda

CarVertical analüüsis muudetud läbisõidunäiduga autode hinda ja selgus, et 16,1 protsendil viimase 12 kuu jooksul kontrollitud sõidukitest on tagasikeritud läbisõiduga. 

Kui säästuklassi auto ostjal on veidi väiksem võimalus kohutava kogemuse saamiseks, siis 5–15 aasta vanuse eliitklassi diiselmootoriga sõiduki ostja on kõige suuremas ohus, sest seda tüüpi sõidukite juures tehakse pettusi kõige sagedamini. Ka sportmudelite puhul on palju läbisõidupettusi.  

Kõige sagedamini tagasikeritud läbisõiduga autode nimekirja väljaselgitamiseks analüüsis IT-firma carVertical aasta jooksul enam kui 700 000 kasutatud auto ajalugu, võttes aluseks aruanded.

Uuriti 18 turgu: Poola, Rumeenia, Ungari, Prantsusmaa, Sloveenia, Slovakkia, Tšehhi, Leedu, Läti, Eesti, Ukraina, Bulgaaria, Serbia, Saksamaa, Horvaatia, Venemaa, Ameerika Ühendriigid ja Itaalia.

Tagasi üles