/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2021/08/18/14000669t1h16eb.jpg)
Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon ja riigieelarve kontrolli erikomisjon saavad esmaspäeval kell 14 avalikul videoistungil ülevaate Euroopa Kontrollikoja 2020. aasta aruandest, mida tutvustab Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts.
Riigikogu komisjonid saavad ülevaate Euroopa Kontrollikoja aruandest
Euroopa Kontrollikoda jälgib Euroopa Liidu eelarve täitmist ja raha kasutamise seaduspärasust.
Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Siim Kallas ütles, et möödunud aastal avaldas ühenduse rahandusele kahtlemata olulist mõju reageerimine COVID-19 pandeemiale. «Juba on teada, et see mõju jätkub ka tulevastel aastatel. Liikmesriigid on kokku leppinud COVID-19 taasterahastu loomises, mida rahastatakse liidu võlakirjade emiteerimise teel,» sõnas Kallas.
Ta märkis, et lähiaastatel Euroopa Liidu kulutused peaaegu kahekordistuvad. «Kulutuste suurenemist ja pandeemiaga võitlemist arvestades on äärmiselt oluline EL-i raha kasutamist ja kavandatud tulemuste saavutamist tõhusalt kontrollida,» toonitas Kallas.
Euroopa Kontrollikoja aruande järgi olid Euroopa Liidu möödunud aasta tulud seaduslikud ja korrektsed ning need ei olnud olulisel määral vigadest mõjutatud. Ühenduse 2020. aasta eelarvest tehtud kulutuste üldine veamäär oli 2,7 protsenti, mis on sama kui aasta varem.
Suure riskiga kulutuste osakaal auditi andmekogumis on veelgi suurenenud ja moodustas 59 protsenti auditeeritud kulutustest, samas kui ülemöödunud aastal oli see 53 protsenti. Selliste kulutuste puhul kehtivad sageli keerulised eeskirjad ja rahastamiskõlblikkuse tingimused, millega kaasneb suurem veaoht.
Aruande järgi ületab suure riskiga kulutuste veamäär olulisuse piirmäära ja on hinnanguliselt 4,0 protsenti, 2019. aastal 4,9 protsenti. See puudutab peamiselt kulude hüvitamisel põhinevaid kulutusi. Sarnaselt eelmisele aastale jõudsid audiitorid järeldusele, et seda olulist osa kulutustest mõjutavad vead olid läbiva iseloomuga, ning esitasid EL-i eelarveaasta 2020 kulutuste kohta vastupidise arvamuse.
Kontrollikoda märkis aruandes, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamine liikmesriikides on olnud kavandatust aeglasem. 2020. aasta lõpu seisuga ehk praeguse seitsmeaastase eelarveperioodi viimasel aastal oli välja makstud vaid 55 protsenti ajavahemikus 2014-2020 heaks kiidetud EL-i rahastamisest.
Kontrollikoda vaatas läbi ka Ühendkuningriigi väljaastumise käigus tekkinud kohustused ja tulud. 31. detsembril 2020 oli EL-i raamatupidamises kajastatud 47,5 miljardit eurot, mille Ühendkuningriik võlgneb väljaastumislepingus sätestatud vastastikuste kohustuste täitmiseks.
Avalik istung algab kell 14 ja seda saab jälgida veebiülekandes.