Analüütik: energiasõltumatuseks tuleb arendada uusi tehnoloogiaid

Oisu biogaasijaama ümberehitus Foto: Dmitri Kotjuh/ Järva Teataja/Scanpix

Statistikaameti analüütiku Helen Saarmetsa sõnul tekitab põlevkivi kasutamise lõpetamine ohu Eesti senisele energiasõltumatusele ning üleminekul taastuvenergiale tuleb sõltumatuse tagamiseks paralleelselt arendada uusi salvestustehnoloogiaid.

«Hea on olla sõltumatu, aga me siiski alati sõltume kellestki või millestki. Sõltumatud ei ole me ka energia mõistes. Riikide vahel toimub energiavahetus – Eesti ekspordib peamiselt põlevkiviõli ja puitu, impordime aga transpordikütuseid ja maagaasi. Samas elektrit me nii ekspordime kui impordime,» kirjutab Saarmets statistikaameti blogis.

Tema sõnul on oluline näitaja energiasõltuvusmäär, mis näitab, mil määral sõltub majandus energiavajaduse rahuldamiseks imporditud energiast.

«Eestis on alates 1990. aastast energiasõltuvusmäär pidevalt langenud. Kahekümne aastaga saavutati peaaegu sõltumatus ehk energiasõltuvusmäär oli 2018. aastal vaid 1 protsent. 2019. aastal energiasõltuvusmäär tõusis 5 protsendini ehk vajasime taas rohkem imporditavat energiat,» tõi ta välja ning lisas, et sõltumatuse puhul ei saa lootma jääda vaid tänastele tehnoloogiatele.

«Elektri tootmises oleme suurendanud taastuvenergia osakaalu, kuid see ei ole veel kaugeltki piisav Eesti energiasõltumatuse säilitamiseks. Seni, kuni puuduvad energia salvestusseadmed, suureneb oluliselt Eesti energiasõltuvus, sest päikese-, tuule-, ja hüdroenergia on küll taastuvad energiaallikad, kuid samas ka juhitamatud energiaallikad ehk elekter on kättesaadav hetkedel, kui tuul puhub, päike paistab ja vesi voolab. Taastuvate energiaressursside vaesetel perioodidel sõltume imporditavast energiast või tänaseni toiminud energialahendustest põlevkivist ja puidust,» nentis analüütik.

Muutuvas energiamaailmas võivad Saarmetsa sõnul rohepöörde käigus energiasõltuvad riigid muutuda energiat eksportivateks riikideks ja vastupidi.

«Üha suurema taastuvenergia kasutuselevõtuga muutub energiasõltuvusmäära kõrval oluliseks energia transportimise ning salvestamise infrastruktuur. Taristut vajame selleks, et liigutada energiat sealt, kus tuul puhub ja päike paistab, sinna, kus on sellel hetkel energiat puudu ja vastupidi. Ei tohi unustada ka majandusaspekte. Alati ei ole mõistlik ise toota, kui turul on odavamat energiat, aga seejuures ei tohiks unustada rohepöörde eesmärke, milleks on ressursitõhusus ja kasvuhoonegaaside heite vähendamine,» selgitas analüütik.

Saarmetsa sõnul on Eesti energiasõltuvusmäär olnud väga madal peamiselt põlevkivist ja puidust toodetava energia tõttu. «Võrreldes teiste Euroopa riikidega asume riikide järjestuses teisel kohal, meist veel energiasõltumatum on vaid suurte nafta, maagaasi ja taastuvenergia varudega Norra,» märkis ta.

Eestis vajavad mitmed sektorid tema sõnul toimimiseks imporditavaid kütuseid. «Kõige enam sõltub imporditavatest fossiilsetest kütustest transpordisektor nii maismaal, meres kui õhus. Imporditavad transpordikütused on peamiselt bensiin ja diiselkütus, aga ka raskekütteõlid ning lennukikütused,» tõi ta välja.

Analüütiku sõnul on ka transpordisektor alustanud liikumist energiasõltuvuse vähendamiseks, näiteks suureneb aasta-aastalt elektri ja hübriidautode hulk ja biometaani kasutamine transpordis.

«Kui 2018. aastal kasutati transpordis 144 teradžauli (TJ) biometaani, siis 2020. aastal juba 351 TJ. Kui 2018. aastal toodeti biometaani kahes tootmisjaamas, siis 2020. aastal liitus veel kaks jaama ning 2022. aastal alustab tootmist viies biometaani tootmisjaam,» kirjutas Saarmets.

«Täna on veel siiski valdavaks energiaallikaks imporditavad kütused ja sellel on oma mõju julgeolekule. Eesti transpordisektor vajab drastilisi muutusi energiasõltumatuse suurendamiseks kas vesinikkütuse või mõne muu uuendusliku lahenduse näol. Oleme juba sammukese maas naaberriikidest Rootsist ja Lätist, kus näiteks on vesinikutanklate rajamisel jõutud kaugemale,» lisas analüütik.

Seega on Eesti küll teinud esimesed muudatused fossiilkütuste tarbimise vähendamise suunas, ent Saarmetsa hinnangul on täna veel siiski lahtine, kas vähendades sõltuvust fossiilkütustest Eesti energiasõltuvus suureneb või suudame rohepöörde käigus selle säilitada.