Ida- ja Kesk-Euroopa tavaliselt etteaimatavad finantsturud on järsku elavnenud, sest piirkonna geopoliitilised ja majanduslikud riskid on viimase aastakümne suurimad, ning rahvusvahelised investorid on hakanud sellele rohkem tähelepanu pöörama, kirjutab Reuters.
Investorid näevad Ida-Euroopas tohutuid riske (2)
Rahahaldurid on pikka aega pidanud Ida-Euroopat omamoodi hübriidiks, mis on osaliselt eurotsooni satelliitblokk, mille intressimäärad on ülimadalad, kuid mis ei ole ka täielikult Venemaa orbiidilt väljas, eriti selle äärealadel.
Viimaste sündmuste jada on samas oluliselt kõrgendanud investorite jaoks riske ning see nimekiri on pikk ja murettekitav: Euroopa Liit seisab silmitsi rändekriisiga oma idapiiril, mida bloki sõnul õhutab Valgevene; Ukraina ja Venemaa vahelised pinged on taas teravnenud; Brüssel on sattunud Poola ja Ungari valitsustega vaidlusse õigusriigi põhimõtete ja demokraatia üle; ning Rumeenial puudub valitsus.
Lisaks kõigele sellele on Ida-Euroopa võitlemas ühe kõrgeima inflatsioonitõusuga pärast külma sõja lõppu ning COVID-19 juhtumite arv on taas oluliselt suurenemas ja probleeme tekitamas.
Ungari forint, Poola zlott, Rumeenia leu ning Venemaa ja Valgevene rubla on viis maailma kaheksast kõige kehvema tootlusega valuutast sel kuul ning Ida-Euroopa aktsiatel on viimase aasta jooksul oma ajaloo ühed halvimad näitajad.
Samuti on kannatanud riigivõlakirjad, kuna kasvav inflatsioon hävitab neist saadava reaalse pikaajalise sissetuleku. Poola, Ungari ja Rumeenia võlakirjade reaaltootlus on praegu üks kõige madalamaid «reaaltootlusi» (intressimäär pärast inflatsiooni arvestamist) kõikjal tärkava turumajandusega riikides ning see on isegi madalam kui Türgis.
Kuigi geopoliitilised pinged on domineerinud pealkirjades, hoiatab UBSi arenevate turgude strateegia juht Manik Narain Kesk- ja Ida-Euroopa majanduse laiemate fundamentaalnäitajate järsu halvenemise eest, mida kinnitavad ka JPMorgani andmed.
JPMorgani hinnangul tähendab jooksevkonto positsioonide halvenemine 2,3-protsendilist eelarvepuudujääki Poolas, 1,8-protsendilist puudujääki Tšehhi Vabariigis ja 2,9-protsendilist puudujääki Ungaris. See võib kaasa tuua valuutade edasise nõrgenemise ning koos selle aasta 300-protsendilise gaasihinna tõusuga kiirendada inflatsiooni ja sundida keskpankadel jätkata intressimäärade tõstmist.
State Street Global Advisorsi arenevate turgude spetsialist Ljubka Dushanova arvab, et Kesk- ja Ida-Euroopa keskpangad on ajast maha jäänud ning kaotanud usaldusväärsuse inflatsiooniga võitlemisel, mis põhjustab turu nõrkust. «Geopoliitilisi pingeid on raske eraldada makromajanduslikust taustast,» ütles Dushanova. «Tõenäoliselt ootavad meid piirkonnas ees rasked ajad.»