/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2021/11/19/14210290t1h5587.jpg)
Jäätmekäitleja Ragn-Sells on seisukohal, et materjalide ringlusse võtmise edendamiseks on kriitiline kehtestada saastetasu ka põletamisele.
Ragn-Sells: saastetasu tuleb kehtestada ka jäätmepõletusele
«Arvestades, et eelsorteeritud materjalide ringlusse suunamise kulu on ligi 100 eurot tonni kohta, tuleks tänase põletamise turuhinna juures kehtestada põletamisele vähemalt 30-eurone saastetasu, mis võrdsustaks põletamise turuhinna ringlusse suunamise kuluga ehk ligi 90 euroni. Praegune plaan tõsta prügilate saastetasu suunab pakendid küll masspõletamisele, kuid ei suurenda ringlusse võtmist,» kirjutas Ragn-Sellsi juhatuse esimees Kai Realo keskkonnaministeeriumile saadetud kirjas.
Realo juhib ministeeriumi tähelepanu sellele, et viimase kümne aasta jooksul ei ole materjalide ringlusse võtmine Eestis kasvanud ja selle peamiseks põhjuseks on soodne masspõletamise turuhind. Ta toob välja, et ladestamisele minevate jäätmete osakaal on kordades väiksem kui põletamisele suunatavate olmejäätmete maht, seda osakaaludega vastavalt üks neljandik ja kolm neljandikku.
Jäätmekäitleja sõnul väärib keskkonnaministeeriumi plaan kehtestada olmejäätmete ladestamisele 90-eurone saastetasu küll tunnustust, kuid ei too paraku kaasa loodetud ringlusmäära suurenemist, vaid suunab jäätmed ringluse asemel hoopis CO2-emissioone tekitavale masspõletamisele.
«Tänasel jäätmekäitlusturul ei konkureeri ringluslahendused mitte niivõrd prügilatega, vaid odava masspõletamise teenusega. Nagu keskkonnaministeerium eelnõu seletuskirjas välja toob, on paljude liigiti kogutud materjalide puhul ringluslahendused võimalikud, kuid neid tuleb doteerida. Suure osa pakendite puhul on ringlusse võtmise kulu suurusjärk ligi 100 eurot tonni kohta,» selgitas Realo.
Ettevõtte juht tõdes, et sellised jäätmeliigid, mida juba praegu saaks suunata ringlusesse tänu toimivale liigiti kogumisele, liiguvad just majanduslikel kaalutustel valdavalt masspõletamisele. «Võimalik, et prügilatele kehtestatav saastetasu tõstab ka jäätmete põletamise hinda, kuid seda vaid juhul, kui Iru jaam jääb nautima turul monopoolset staatust,» rõhutas Realo.
Ta märkis, et viimastel aastatel kasvanud ladestamise mahud ei ole tingitud turuhindade ühtlustumisest. See muutus on Realo sõnul tingitud hoopis sellest, et aastal 2018 hävis Ragn-Sellsi jäätmekütusetehas, mille kadumisega tekkis turule 60 000 – 80 000 tonni olmejäätmeid aastas, mis liikusid energiakasutuse asemel ladestamisele ning just see on tekitanud tema hinnangul ladestusmahtude kasvu.
«Perioodil 2012–2018 tegutsesid turul nii Iru jäätmepõletustehas kui Ragn-Sellsi jäätmekütusetehas ja Eesti saavutas ladestamise mahtude drastilise vähenemise, olles Euroopa Liidu üks vähem ladestavatest riikidest. Samas viis kahe ettevõtte konkurents olmejäätmete käitluse hinnad ülimadalale, 20–35 euroni tonni kohta ja tulemus oli loodetule hoopis vastupidine. Prügilate ladestusmahud küll langesid, kuid kuna olmejäätmete käitlushinnad muutusid ülimadalaks, puudus inimestel motivatsioon jäätmeid liigiti sorteerida,» lausus Realo.
«Ragn-Sellsile teadaolevalt kaaluvad paar ettevõtet jäätmete põletusturule sisenemise võimalust. See tähendab, et jäätmepõletusturul tekib hinnakonkurents, mis viib olmejäätmete käitlushinnad taas alla. See tooks kaasa küll ladestamise vähenemise, kuid kasvataks veelgi survet suunata vähemväärtuslikke materjale odava turuhinnaga masspõletusse, just nagu see oli aastatel 2012–2018.»
Tema hinnangul tekib sama olukord ka saastetasu kontekstis, sest ainult ühele turuosapoolele saastetasu kehtestamine tekitab monopoolses seisuses olevale ettevõttele kunstlikult kõrge kasumimarginaali ning see omakorda muudab antud turusegmendi uutele tulijatele atraktiivseks.
«Ragn-Sellsile teadaolevalt kaaluvad paar ettevõtet jäätmete põletusturule sisenemise võimalust. See tähendab, et jäätmepõletusturul tekib hinnakonkurents, mis viib olmejäätmete käitlushinnad taas alla. See tooks kaasa küll ladestamise vähenemise, kuid kasvataks veelgi survet suunata vähemväärtuslikke materjale odava turuhinnaga masspõletusse, just nagu see oli aastatel 2012–2018,» märkis Realo.
Selle vältimiseks on Ragn-Sellsi juhatuse esimehe hinnangul vaja kehtestada miinimumhind ka põletamisteenusele, et saastetasu hoiaks üleval ka CO2-emissioonide rohke põletamise turuhinda ja looks seeläbi motivatsiooni suunata rohkem materjale ringlusesse.
«Saastetasu kehtestamine ainult ühele turu osapoolele tekitab küsimusi ka eetilisi ja võrdse kohtlemise osas. Põletamine ja ladestamine võivad olla küll jäätmehierarhia seisukohalt erinevad tegevused, kuid nii Euroopa Liidu kui Eesti riikliku jäätmestrateegia eesmärgiks on siiski jäätmetes peituvate materjalide ringlusse suunamise edendamine ja seda ei toeta kumbki käitlusviisidest,» rõhutas Realo.
«Lisaks konkureeritakse samal turul samadele mahtudele ning meie hinnangul ei ole eetiline kehtestada ühele turuosalisele maks, mis kasvatab kunstlikult monopoolses seisus oleva riigiettevõtte kasumit, kuid ei suurenda kuidagi strateegilist põhieesmärki, sealhulgas suurendada materjalide ringlusse võtmist,» lisas ta.
Ühtlasi ei ole Realo hinnangul jäätmepõletust kui energiaallikat enam tänases maailmas vaja, sest sellele on olemas oluliselt keskkonnasõbralikumaid alternatiive. «Ka Eestis ei leia enamik jäätmepõletuse käigus toodetud soojusenergiast kasutust. Jäätmed kui energiaallikas on kõige suurema CO2 jalajäljega energiaallika liik,» tõdes ta.
Kokkuvõtvalt ei konkureeri tänasel jäätmekäitlusturul ringluslahendused mitte prügilatega, vaid soodsa masspõletamise hindadega.
Seniks kuni turul on olukord, kus eelistatuim käitluslahendus on soodne masspõletamine ja riik läbi põletuse saastetasu materjalide ringlusse võtmist ei toeta, hoiavad Realo sõnul ka investorid kinni investeeringuid sorteerimistehnoloogiatesse ja ringluslahenduste edendamisse, sest need ei tasu soodsa masspõletamisega konkureerides majanduslikult ära.
«Kokkuvõtvalt ei konkureeri tänasel jäätmekäitlusturul ringluslahendused mitte prügilatega, vaid soodsa masspõletamise hindadega. Selleks, et suurendada motivatsiooni suunata jäätmeid soodsa masspõletamise asemel ringlusesse, peame vajalikuks kehtestada ka põletamisele 30-eurone saastetasu, mis viib põletamise tänase turuhinna võrreldavaks materjalide ringlusse suunamise kuluga,» rõhutas Realo.