Meremehed nõuavad peaministrilt selgitust Eesti merenduse olukorra kohta

Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu esimees Jüri Lember Foto: Maanus Masing / Saarte Hääl

Merendusnõukoda märgib avalikus pöördumises peaminister Kaja Kallasele, et merenduse arengukava puudumine tekitab valdkonnas segadust ning riiklikust mereadministratsioonist on alles vaid riismed.

«2020. aastal lõppes esimese Eesti riikliku merenduse arengukava aastateks 2012-2020 kui esimese taasiseseisvumise aja riikliku merenduspoliitika dokumendi kehtivusaeg. Tänaseni pole uut riiklikku merenduse arengut käsitlevat kava sündinud ja seda vaatamata kogu merendussektori ettevõtjate ja organisatsioonide korduvale kriitikale, et kolm neljandikku selles kavandatust jäi ellu viimata ja sellega oleks vaja katkematult edasi tegeleda. Mitte mingeid kokkuvõtteid, mille alusel oleks võimalik hinnata, miks nii läks, kuhu on välja jõutud ja mis võimaldaks riigi merenduse osas süsteemselt edasi minna, ei ole tänaseni tehtud,» kurdavad meremehed.

Nende sõnul jõustus juba 1. juulil 2020 Eesti kaubalaevastiku taastamise abipakett, mille osas oli kõigi riigikogus esindatud poliitiliste jõudude konsensus, et Eesti kaubalaevastik ja seeläbi ka Eesti meremeeskonna töökohad tuleb taastada. Ametnikkond lubas poliitikutele, et Eesti laevaregister saab olema Euroopa kaasaegseim ja atraktiivseim, töötades digitaalses keskkonnas 24/7 ja laevade registreerimine ei võta enam mitte päevi, vaid pelgalt tunde. «Täna oleme aga olukorras, kus Rakveres asuv kinnisturegister ei saa üldse päris hästi aru, kuidas käib merelaevade registreerimine järgides rahvusvahelisi tavasid,» seisab pöördumises.

12. novembril sai Merendusnõukoja liige e-kirjas Eesti reederi meeleheitliku abipalve. Laevaomanik ei oska enam kellegi poole pöörduda, sest Eesti Vabariigi poolt kohturegistri Rakvere kinnistusosakond on väljastanud puuduliku laeva registritunnistuse ja keeldub seda muutmast. Registritunnistuse puudulikkuse tõttu ei ole Läti laevaregistril võimalik mõista, mis asja omanik Eesti reeder on. Eesti reederi äritehing on eeltoodu tõttu peatunud kuuks ajaks ja ta kannab igapäevaselt kahju. Oskamatuse tõttu kasutada erialast inglise keelt, kasutatakse selle asemel ingliskeelses dokumendis eesti keelt või jäetakse hädavajalikud lahtrid registreerimise vormis üldse täitmata.

«Eelmise valitsuse poolt merendussektorile lubatud kaubalaevade naasmine Eesti lipu alla pole realiseerunud isegi mitte minimaalses mahus. Kõik sellega seonduv riiklikus merenduse korralduses on jäänud vinduma,» leiavad meremehed,

Nad toovad esile, et majandusminister Taavi Aasa käskkirjaga likvideeriti Eesti mereadministratsioon – veeteede amet. «Senini meie merenduse hea käekäigu eest seisnud ametnikkond lüüakse salajase ja läbimõtlematu, riigiametnike kabinetivaikuses kiirkorras sündinud kava alusel laiali. Seda vastupidiselt riigikogule, merendusorganisatsioonidele ja ajakirjandusele avalikult esitatud seaduseelnõu kavale riigi merenduse tulevasse korralduse osas ühise transpordiameti kooseisus. Seadusandjale tutvustatud kava kohaselt eksisteeris tulevases ühendameti struktuuris ühtne merendus-ja veeteede teenistus, mis aga kadus enne kui sündida jõudis. Kava tutvustati ka pressile 4. jaanuaril 2021,» seisab pöördumises.

Taolise riigipoolsele merenduse korraldusele hukatusliku tegevuse tulemusena on meremeeste sõnul praegu kätte jõudnud olukord, milles Eesti merenduse administreerimise kvaliteedisüsteemi kehtivus on ohus, mis võib tähendada Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni, IMO poolt nõutud kvaliteedisüsteemi tunnustamise peatamise. «Viimasega kaasnevad suuremat sorti sekeldused IMO, EL-i liikmesriikide ja ka kolmandate riikidega, kellega on sõlmitud vastastikku tunnustamise lepingud vastavalt STCW reegel I/10 ja milline kohustab teavitama õigeaegselt olulistest muudatustest tingimuste osas, mis kehtisid lepingute sõlmimise ajal. Veeteede ameti rolli üle võtnud transpordiamet jättis selle õigeaegselt tähelepanuta ja tegemata. Sisuliselt võib olla tegemist rahvusvahelise skandaaliga, nii nagu võib juhtuda ka teise, suures mahus tegematajätmisega 2010. aastal toimunud IMO auditi poolt välja toodud puuduste kõrvaldamisel. Aega on jäänud 2023. aastani väga vähe, võttes arvesse puuduste iseloomu ja mastaapsust,» rõhutab nõukoda.

«Samal ajal jääb Eesti laevaregistrisse tulemata Eesti Gaasi uus laev. Valitsuse esindaja käib pidulikul tseremoonial ja õnnistab meie ettevõtjate aluse Läti lipu alla. 3. novembril edastab ERR uudise, mille sisuks on, et uus Eesti kaubalaev sõidab ajutiselt Läti lipu all, kuna Eesti on langenud laevade ristkontrolli mõttes parimast ehk valgest nimekirjast hallide riikide hulka ning reeder ei soovi oma uue laevaga võimalike klientide jaoks kahtlases riigis olla,» toob nõukoda esile ning küsib peaministrilt, miks on Eesti sattunud sellisesse ebanormaalsesse olukorda?

Tõsiseltvõetavaid üle 500 tonniseid kaubalaevu Eesti lipu all pole juba 2014. aasta kevadest saati, praegu pole ka enam riiklikku mereadministratsiooni ega ühtki teist samaväärset institutsiooni, mis on riiklikus merenduse administreerimises rahvusvaheliselt nõutud tasemel ja ettevõtjatele ning meremeestele karmis riikidevahelises ettevõtluskeskkonna alases konkurentsis toeks. «Seoses pandeemia mõjudega ja ebaadekvaatsete konkurentsitingimustega oleme kaotamas ka reisilaevastikku ning viimaseidki Eesti residentidest meremeeste töökohti,» seisab pöördumises.

Nõukoda palub peaministri sekkumist, et Eesti kui mereriigi normaalne riiklik korraldus taastuks ja oleks veel lootust tagasi jõuda samale tasemele, kus Eestiu oli eelnevatel aastatel. «See ei ole lihtne ülesanne kuna kaubandusliku meresõidu valdkonna tippametniku ettevalmistuseks kulub minimaalselt 15 -20 aastat ja mitmed, pikki aastaid riiki teeninud vastavad spetsialistid on riigi töölt lahkunud nagu viimane oma töökohustuste osas nõutavale tipp-pädevusele vastav ingliskeelse õigusterminoloogia valdaja. See võib ka õnnestuda kui ametnikkond hakkab võtma arvesse merendussektori poolt antud nõuandeid ja ellu viima poliitikute poolt koostöös merendussektoriga algselt kavandatud riiklikku merendus-ja laevanduspoliitikat,» märgiti pöördumisesd.