Isamaa ei loobu oma muudatusettepanekutest riigieelarvele
19. november 2021, 07:19
/nginx/o/2021/10/19/14151437t1hf5aa.jpg)
Isamaa esitab koalitsiooni poolt tagasi lükatud muudatusettepanekud tuleva aasta riigieelarve kolmandale lugemisele.
Muudatusettepanekud olid fraktsiooni esimehe Helir-Valdor Seederi sõnul sisulised ja polnud esitatud mitte obstruktsiooniks, vaid aitamaks parandada koalitsioonil neid vigu, millele valitsus eelarve koostamisel tähelepanu ei pööranud.
«Koalitsioonilepingus on kirjas, et viiakse läbi erakorraline pensionitõus ja vabastatakse keskmine pension tulumaksust ja seda tehakse pensionireformist vabaneva raha arvel. Need rahad on juba vabanenud, kuid selle aasta eelarve tulubaasis ei taheta neid näidata, mis on eelarve baasseadusega selgelt vastuolus,» märkis Seeder.
Samuti ei ole Seedri hinnangul veenvad pensionitõusu edasilükkamise ja elektri järsu hinnatõusu hüvitamise argumendid, mille puhul ei ole eelarves nähtud ette isegi mitte võrgutasude hüvitamist.
«Probleem oli teada, lahendus on vaja leida, aga riigikogu ette tuldi ikkagi eelarvega, millel lahendust olukorrale ei ole. Samas lükatakse kõrvale opositsiooni pakutud lahendus viia käibemaks ajutiselt 20 protsendilt üheksale, mida ka Euroopa Komisjoni volinik toetas ja mis ei eelda, et inimesed peaksid käima avaldustega kohalikes omavalitsustes sotsiaaltoetusi nurumas, vaid mis oleks lahendus nii juriidilistele isikutele kui füüsilistele isikutele,» lausus Seeder.
Riigieelarve teisel lugemisel lükati tagasi ka Isamaa ettepanek suurendada kõrghariduse rahastamist 2022. aastal 20 miljoni euro võrra.
Seederi sõnul ei paista praeguses julgeolekuolukorras ka piiriküsimuste lahendust. «Valitsusel ei ole minu hinnangul ka valmisolekut piiri püsiva kontrolljoone väljaehitamiseks kiiremini, kui see praegu on planeeritud ehk aastaks 2026.»
Riigikogu liikme Urmas Reinsalu lisas, et kaitseta on ka toitlustus, turism ja spordivaldkond. «Ajal, kui kasutamata on sadu miljoneid eurosid KredExi meetmeid, pole võimalik aru saada, milliseid vahendeid on riik lisaeelarvega eraldamas koroonaviiruse tõrjumiseks.»
Reinsalu hinnangul on äärmiselt kahetsusväärne, et valitsuskoalitsioon ei näinud võimalust kaotada tarbijate jaoks järgmisel aastal taastuvenergia tasu. «Ka see oleks andnud reaalse mõju ligi 100 miljoni euro puhul tarbijate hinnakoormuse vähendamiseks ja jällegi oleks sellel olnud ka oluline inflatsiooni ohjeldav mõju,» ütles ta.