/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2020/03/22/13020376t1h206e.jpg)
Valitsus kinnitas keskkonnaministeeriumi ettepanekud, mis kehtestavad kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasud 2022. aastaks.
Kutseliste kalurite tuleva aasta kalapüügiõigused ja tasud said paika
Järgmise aasta ranna- ja sisevete kutselise kalapüügi võimalused jäävad võrreldes 2021. aastaga samaks. See tähendab, et mõrdade ja võrkude arvud jäävad senisele tasemele, teatas keskkonnaministeerium.
Mõned rahvusvaheliselt reguleeritavad kalakvoodid, näiteks räime- ja kilukvoodid lisatakse määrusele juurde hiljem koos Peipsi püügikvootidega, kui Eesti ja Venemaa vastavad läbirääkimised on lõppenud.
Ministeeriumi teatel on selge aga juba see, et räime, kilu ja tursa traalpüügi tasumäärad jääavad tuleval aastaks samaks ning taas kehtestatakse ka lesta tasu.
Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel tõuseb põhjanooda tasumäär 1881,61 eurolt 2556 euroni, mis on vastavalt seadusele selle püügivahendi maksimaalne lubatud tasu. Märgatavalt tõusevad piirijärvedel ka püüvõrgu ja avaveevõrgu tasud, ülejäänud jäävad eelnenud aastaga võrreldes kas samale tasemele või muutuvad vaevumärgatavalt.
Niinimetatud angerjaveekogudes toimuvad suurimad muutused Kaiavere järve tasudes. Mõrra tasu langeb ligi 65 euro võrra, samas kui õngejada tasu tõuseb umbes 54 euro võrra.
Kaugpüügil kalaliikide püügiõiguse tasud 2021. aastaga võrreldes oluliselt ei muutu. Peamine muutus on Kirde-Atlandi reguleerimata liikide püügil tasu tõus 8 euro võrra tonnist.
Kutselise kalapüügi õiguse tasud sõltuvad tulenevalt keskkonnatasude seadusest kalurite eelneva aasta saakide väärtusest, kuid ei tohi üldjuhul ületada 4 protsenti. Seega 2022. aasta tasude suurus sõltub 2020. aastal püütud saakide väärtusest.