/nginx/o/2021/10/26/14166017t1h88da.jpg)
Saaremaa edelarannikule 1,7 miljardi eurost tuuleparki arendav energeetikafirma Saare Wind Energy leiab, et Eesti vajab võimalikult kiiresti suuremahulisi taastuvenergeetika võimsusi; ettevõtte hinnangul on meretuulepargid seejuures realistlikud lahendused.
Ettevõtte hinnangul võivad praegu menetluses olevad projektid – Saare Wind Energy ja Eesti Energia Liivi lahe meretuulepark – saada tööle mitte varem kui 2028. aastal ning võimalik Elwindi meretuulepark seejärel pärast aastat 2030.
«Oluline on mõista, et meretuuleparkide rajamine Euroopas on juba kujunenud tavaliseks kõrgelt arenenud tehnoloogiat kasutavaks igapäevaseks tegevuseks. Kasutatavad lahendused loomulikult arenevad edasi, kuid tehnoloogilise ja majandusliku arengu loogikaga ja kiirusega,» kirjutas Saare Wind Energy OÜ juhatuse liige Kuido Kartau rahandusministeeriumile saadetud kirjas.
See tähendab tema sõnul seda, et näiteks aastal 2026 meretuuleparki ehitama asudes võib osutuda reaalseks, et isegi maailma parimaid lahendusi kasutades ei ole võimalik ehitada, transportida ja paigaldada gravitatsioonilisi vundamente sellel ajal kasutatavatele parimatele elektrituulikutele. Samuti ei ole ilmselt optimaalne ega realistlik paigaldada merekaableid pikki kilomeetreid suhteliselt madalas meres.
«Tuleb tõdeda, et Eesti ei suuda riigisiseselt teostada taastuvenergeetika suuremahulist innovatsiooni, vaid sisuliselt tuleb meil kopeerida ja lihtsalt rakendada Euroopa parimaid tehnoloogiaid. Tuginedes küll mereplaneeringule, tuleb edasistes arendustes ja otsustuste tegemises lähtuda tehnoloogilistest ja majanduslikest realiteetidest,» lausus Kartau.
Sealjuures on Eesti esimene üleriigiline mereala ruumiline planeering valmis saanud. Mereplaneering annab juhised, kuidas järgmisel 15 aastal Eesti mereruumis tegutseda võib, pakkudes erinevate merekasutusvaldkondade puhul tervikpilti ning andes konkreetse raamistiku tingimuste ja suunistena.
Saare Wind Energy juhatuse liige tõdeb, et taastuvenergia tähtsus on ainuüksi planeeringu koostamise ajal – umbkaudu 4,5-aastasel perioodil – muutunud varasemast veelgi olulisemaks.
«Mereplaneeringu operatiivne kehtestamine on kahtlemata äärmiselt vajalik taastuvenergia tootmise reaalseks edendamiseks ja rohepöörde elluviimiseks. Eesti elektritootmine nihkub mõne aastakümnega suures osas meretuuleparkidesse. Lisaks meretuuleparkide arendamisele on vajalik ka ülekandesüsteemide arendamine sellele vastavaks,» märkis Kartau.
«Eeldatavasti on elektriga varustatus nii riiklikul tasandil, makromajanduslikult kui regionaalselt tulevikus veelgi olulisem kui täna. Edukad saavad olla kõrge varustuskindluse ja mõistliku hinnatasemega elektriga varustatud piirkonnad, mistõttu on ilmselge eelis suure tootmisvõimsuse ja suure ülekandevõimsusega süsteemide läheduses,» lisas ta.
Saare Wind Energy tänas ja tunnustas kirjas mitu korda planeeringu koostajaid tehtud töö eest ja ettevõte ootab peatset planeeringu kehtestamist, mis võimaldaks arenduste elluviimist.
Lahenduse ja mõjude hindamise kohta saab Eesti mereala planeeringule veel 8. detsembrini arvamust avaldada.
Saare Wind Energy OÜ on 2015. aastast planeerinud Saaremaa rannikule hinnanguliselt 1,7 miljardit eurot maksma minevat 100 tuulikuga hiidtuuleparki ning saatis 2017. aasta lõpus valitsusele palve, et see teeks otsuse meretuulepargi hoonestusloa menetluse algatamiseks.
2019. aasta kevadel otsustas valitsus kaitsepolitsei sisendile toetudes luba mitte väljastada, kuna leidis, et taotleja võib ohustada avalikku korda, ühiskondlikku turvalisust ja riigi julgeolekut. Saare Wind Energy vaidlustas seejärel hoonestusloa algatamata jätmise. Möödunud aasta aprillis jõuti kompromissini, mille alusel tühistati valitsuse esialgne otsus.
Möödunud aasta maikuus otsustas valitsus toetada kavandatava meretuulepargi hoonestusloa menetluse ja keskkonnamõju hindamise algatamist.
Mullu oktoobris ostis Hollandi ettevõte Van Oord Saare Wind Energys 30 protsendi suuruse vähemusosaluse, mis osapoolte sõnul aitab meretuulepargi arenduskäiku kiirendada.
Keskkonnaministeerium on heaks kiitnud Saare Wind Energy OÜ poolt Saaremaa läänerannikule rajatava meretuulepargi keskkonnamõju hindamise programmi (KMH).
KMH programmi järgi on kavandatavaks tegevuseks maksimaalselt kuni 100 tuulikuga meretuulepargi võimsusega kuni 1400 megavatti püstitamine Saaremaa lääneranniku piirkonnas territoriaalmeres ning ülekandesüsteemi kuni liitumiseni üldise elektrisüsteemi põhivõrguga rajamine. Tuuliku rootori diameeter on eeldatavalt 250–280 meetrit, mis tingib tuuliku maksimaalse kõrguse kuni 310 meetrit.
Saare Wind Energy OÜ omanikud on 35 protsendiga Kuido Kartau, samuti 35-protsendise osalusega Veiko Väli ning 30 protsendiga Hollandi ettevõte Van Oord Renewable Finance III B.V.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)