Maksuametnik: globaalse tulumaksuga liitumine oli poliitiline otsus

BNS
Copy
Maksu- ja tolliameti (MTA) maksude osakonna juht Evelyn Liivamägi on uus rahandusministeeriumi asekantsler.
Maksu- ja tolliameti (MTA) maksude osakonna juht Evelyn Liivamägi on uus rahandusministeeriumi asekantsler. Foto: Remo Tõnismäe

Globaalse tulumaksureformiga liitumine Eestile palju tulu ei too, sest Eestis on vaid käputäis kontserne, mille müügitulu ulatub 750 miljoni euroni aastas, ütleb maksu- ja tolliameti (MTA) maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamäe ja lisab, et pigem on see liitlassuhete hoidmiseks mõeldud poliitiline otsus.

Kuna tegu on väga keeruka süsteemiga, siis kaasnevad selle haldamisega täiendavad kulud ja mida vähem ettevõtteid globaalset tulumaksu maksavad, seda rahaliselt ebapraktilisem see riigile on, märkis Liivamägi PwC finantskonverentsil.

«Mis see riik maksude osas saab – raamatupidajatel ja audiitoritel on rohkem väljakutseid ja elu põnevam,» lausus ta naljatades. Tegelik mõju riigieelarvele on tema hinnangul võib-olla mõnikümmend miljonit. Küll aga toonitas ta, et Eesti võidab maksusüsteemiga liitudes eelkõige rahvusvahelistes suhetes.

Sellegipoolest tekitab globaalne tulumaksureform Liivamäe sõnul rohkem võrdsust, kuigi õiglus toob ka keerukust juure. «Mida lihtsam süsteem, seda odavam üleval pidada, mida rohkem erisusi, mida keerukam, seda kallim on ka makse koguda,» nentis ta.

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) kavandatav globaalne ettevõtete tulumaksumäär oleks 15 protsenti äriühingu kasumilt ning see puudutab kontserne, mille konsolideeritud müügitulu ulatub vähemalt 750 miljoni euroni aastas.

Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus on öelnud, et kui Eesti tulumaksureformiga ei ühine, siis võiksid siinse tütarühingu kasumit maksustada peakontori riigid. «See tähendab, et Eesti tütarühingu kasumit, ükskõik kui madal see poleks, võiksid peakontori riigid jooksvalt kokkulepitud miinimummääraga maksustada,» tõdes minister.

Tagasi üles