/nginx/o/2021/11/18/14208528t1he18b.jpg)
Mõnikord on põnev vaadata ajalukku. 15. novembril 1921. aastal kirjutab Postimees sellest, kuidas telefoni wõrk Hellenurmes hakkab laienema. «Hiljuti veel oldi wallas arvamisel, et kellele niisugust parmu kõrwa juure pirisema tarwis, nagu seda on telefon. Nüüd on telefon waltamajas, ja wõrk haruneb juba ka küladesse laiali,» seisab toonases lehes.
«Suuremal hulgal Elwa ümbruskonna waldadel on soow elektrilwalgustust sisse seada. Siis on muidugi ülespandud telefonipostidel kahekordne suur tähtsus,» seisab samas.
Rõngu kihelkonna inimesed kurdavad samal ajal, et pidude hooaeg näikse möödas olevat. «Seltsid kaebawad leige osawõtmise üle. Tehakse proowi söömingute ja joomingutega, mis arwatakse inimesi weel ligi tõmbawat. Moodu läbewad ka maski-pidud, sest neid on kerge korraldada. Nagu näha, on seltskonnas janttde ja üleüldiselt kerge-lõbu ajajärk käes,» kirdetakse Postimehes 1921.aasta 2. novembril. «Joomine Rõngus läheb liiale. Silma paistawad selle poolest iseäranis mõned kohaliku seltsi tegewliikmed, kelle eesotsas pasunakoori mehed. Joomise kohaks tarwitatakse seltsi ruume, kuhu mehed kokku tulewad harjutuse nime all,» lahatakse lehes veel Rõngu muresid.
3. novembril 1921. aastal võis aga rõõmustada Eesti-Soome kaubalepingu üle. «EestiSoome kaubalepingu järele, mis laupäewal Helsingis alla kirjutati. Vabastatakse Eestis sisseweo tollist mitmesugused Soome kaubad, nagu kalapüügi saadused, puumass, tselluloos, loomad jne. Teiselt poolt wabastakse Soomes wastawatest maksudest mitmesugused Eesti kaubad, nagu kartulid, õunad, loomad, mõned mineraalid jne. Peale selle alandatakse mõlemas riigis sisseweo tolle mitmesuguste kaupade pealt 10—80 prots. Wõrra,» kirjutab Postimees.
7. novembril oli tähelepanu all aga kartul ja piiritus. «Hiljuti oli rahaministeeriumi, aktsiisi peawalitsuse ja kartulite ühisuste liidu esitasate mahel pikem nõupidamine piirituse hinna määramise asius tulewaks hooajaks. Aktsiisivalitsus on arvamisel, et piirituse kraadi hinnaks 5 marka. küllalt on. Oma kalkulatsioones on tema kartuli hinnaks 40 marka. Puudast,» kirjutab Postimees.
«Nüüd on hoitult ühisuste liibu juhatus otsustanud märgukirjaga rahaministri poole pöörata, kus ta ametlika andmeid aluseks wöttes, selgeks teeb, et piirituse kraadi hind wähemalt 5 marka 70 penni peab olema,» seisab samas.
/nginx/o/2021/11/18/14208527t1ha769.jpg)
Teatavat rõõmu tuntakse toona aga selle üle, et Soomes on häda ametnike korruptsiooniprobleemidega veel suurem kui Eestis. «Tihti kuuleme Eesti riigi rahawargustest, hiljuti weel postiametnikust Trullist, kes miljoni kolmesaja tuhandega ära põgenes. Sarnane lugu nüüd Soomeski juhtunud. Kassa revideerimisel selgus, et lendurite osakonna kassast 369 000 soome marka puudub. Ühtlasi kadus rewideerimise ajal kabsahoidja leitnant Hakala. Hilisemad juurdlused on selgitanud, et Hakala omal ajal punaste sõjaväes teeninud ja et see teenimine leudurite ülemusel tuttaw olnud. Soomes näpatud summa on suurem kui Trulli oma,» kirjutab Postimees 1921. aasta 7. novembril.
11. novembril kirjutati aga sellest, kuidas Ameerika Punane Rist ja Inglise «Hoia lapsi» selts olid valmis Eesti lastele, kes puudust kannatavad, riideid annetama.
15. novembril leiab kajastamist aga see, kuidas aurukatel hobuseid hirmutab. «Viljandi elektrijaama kartvis Saksamaalt pärale jõudnud suur aurukatel seisab juba nädalapäewad linna ja waksali wnhelisel teel, wiimastel päiwil maakiriku kohal kitsal teel pool põiki asudes, sellejuures harjumata hobuseid hirmutades. Nähtawasti puuduwad ettewõtjatel weoabinõud ja ehk wilunud, tarwiliste eelteadmistega isikud, kes suudaksid katla wähe rutem kohale toimetada.»
/nginx/o/2021/11/18/14208533t1h6177.jpg)
/nginx/o/2011/02/01/508343t1h236b.jpg)