Päevatoimetaja:
Angelina Täker
Saada vihje

Nõo Lihatööstus: lihatoodete hinnad kasvavad lähiajal 10 protsenti

Copy
Nõo Lihatööstuse lihaliin.
Nõo Lihatööstuse lihaliin. Foto: Kristjan Teedema

Nõo Lihatööstuse nõukogu esimehe Simmo Kruustüki hinnangul võib lihatoodete hinnakasv tuleval aastal ületada 10 protsenti, mis on suurenenud sisendhindade ja palgakasvu surve tõttu paratamatu.

«Eesti on lähipiirkonnas ühe suurema toiduainete käibemaksuga riik. Kui räägime hinnatõusust, et tarbija jõuaks need kinni maksta, siis ehk on mõttekoht rääkida mingil hetkel ka teatud toodete käibemaksu alandamisest,» rääkis Kruustük kolmapäeval toimunud majanduskonverentsil «Tööstuse Äriplaan».

Tema sõnul tunnevad tööstusettevõtjad 2022. aasta suhtes ebakindlust. «Määramatust on palju. Me ei oska eelarvesse märkida midagi peale ühe kasuminumbri, mida tahame saavutada, ent me ei tea, mis saab toimuma toorainehindede või teiste sisendhindadega. Järgmise aasta eelarvega kompame põhimõtteliselt pimeduses,» tõdes ta.

Kruustük tõi esile ka tööjõupuudusega seotud probleeme. Tema sõnul on Nõo Lihatööstuses tänavune palgafondi kasv olnud ligi 15 protsenti, palgad ise on kasvanud aga umbes 4-5 protsenti. Selline palgafondi kasv ilmselgelt samas tempos jätkuda ei saa. Samas nentis ta, et palgasurve on jätkuv ning ligi 10-protsendise kasvuga peab ettevõte arvestama ka tuleval aastal.

«Soovime saada riigilt selgemaid signaale, mis saab lähiaastatel välistööjõust. Kas ja kui pikalt saame neid kasutada ning millised on erisused,» märkis Nõo nõukogu esimees ning tõi välja, et praegu kasutab nende ettevõte ligi 25 protsendi ulatuses võõrtööjõudu.

Kruustüki andmetel tegutseb Eestis 62 lihatootjat, mis tema hinnangul ei ole jätkusuutlik. «Ise näen, et järgmise 2-3 aasta jooksul toimub palju konsolideerimisi ning mõned ettevõtted on sunnitud tegevuse lõpetama,» ütles ta.

Leevendus nii mõnelegi probleemile võiks Kruustüki sõnul peituda Eesti tööstuste tihedamas koostöös ühise eesmärgi nimel – suurendada eksporti ja seeläbi tõsta kasumlikkust. «Koduturul me võimegi jääda omavahel konkureerima, mis kokkuvõttes viib selleni, et iga ettevõtte kasumlikkus igal aastal järjest langeb,» nentis ta.

Tagasi üles