Euroopa Komisjon võttis vastu kolm uut rohealgatust

Frans Timmermans Foto: John Thys

Euroopa Komisjon võttis kolmapäeval vastu kolm uut algatust, mille eesmärk on piirata raadamist, uuendada säästvat jäätmekäitlust ning tagada inimestele, loodusele ja kliimale vajalik hea mullaseisund.

Komisjon teeb ettepaneku uute eeskirjade kohta, et piirata EL-i põhjustatud raadamist, ning uute eeskirjade kohta, millega lihtsustatakse EL-i-siseseid jäätmesaadetisi, et edendada ringmajandust ning lahendada ebaseaduslike jäätmete ja jäätmete kolmandatesse riikidesse eksportimisega seotud probleeme.

Komisjon esitab ka uue mullastrateegia, et taastada 2050. aastaks kõik Euroopa mullad, muuta need vastupidavaks ja piisavalt kaitstuks. Tänaste ettepanekutega tutvustab komisjon vahendeid, mille abil minna üle ringmajandusele, kaitsta loodust ning tõsta keskkonnastandardeid Euroopa Liidus ja kogu maailmas.

Euroopa rohelise kokkuleppe valdkonna juhtiv asepresident Frans Timmermans ütles, et üleilmses võitluses kliima- ja elurikkuskriisiga edu saavutada, peab võtma vastutuse tegutseda nii kodu- kui ka välismaal.

«Raadamist käsitlev määrus on vastus kodanike üleskutsele muuta Euroopa osakaal raadamises võimalikult väikeseks ja soodustada kestlikku tarbimist. Uued jäätmesaadetisi reguleerivad eeskirjad hoogustavad ringmajanduse arengut ja tagavad jäätmeekspordi ohutuse muude piirkondade keskkonnale ja inimeste tervisele. Mullastrateegia võimaldab parandada muldade seisundit, neid säästvalt kasutada ja vajaduse korral toetuda õiguskaitsele,» ütles Timmermans.

Komisjon teeb ettepaneku võtta vastu uus määrus, millega ohjeldada EL-i põhjustatud raadamist ja metsade seisundi halvenemist. Aastatel 1990–2020 hävis maailmas kokku 420 miljonit hektarit metsa ehk rohkem kui Euroopa Liidu pindala. Uute eeskirjadega soovitakse tagada, et tooted, mida EL-i kodanikud EL-i turul ostavad, kasutavad ja tarbivad, ei soodusta ülemaailmset raadamist ega metsade seisundi halvenemist, mis peamiselt on tingitud põllumajandusmaa laiendamisest, et toota näiteks selliseid kaupu nagu soja, veiseliha, palmiõli, puit, kakao ja kohv ning valmistada neist tooteid.

Määrusega kehtestatakse ettevõtjatele, kes soovivad neid kaupu EL-i turule lasta, kohustuslikud hoolsuskohustuse nõuded, mille abil tagada, et EL-i turule lubatakse ainult raadamisvabu ja seaduslikke tooteid. Selleks, et hinnata riike ning sealset raadamise ja metsade seisundi halvenemise ohtu, hakkab komisjon tegema võrdlusanalüüsi.

Komisjon tõhustab dialoogi ja mitmepoolset koostööd teiste suurte tarbijariikidega. Edendades raadamisvabade toodete tarbimist ning vähendades EL-i mõju ülemaailmsele raadamisele ja metsade seisundi halvenemisele, peaksid uued eeskirjad vähendama kasvuhoonegaaside heidet ja elurikkuse kadu. Raadamise ja metsade seisundi halvenemise vastasel võitlusel on ka positiivne mõju kohalikele kogukondadele, sealhulgas kõige haavatavamatele inimestele, nagu põlisrahvad, kes suurel määral sõltuvad metsa ökosüsteemidest.

Jäätmesaadetisi käsitleva läbivaadatud määrusega täidab komisjon ringmajandus- ja nullsaaste-eesmärke – välja käiakse rangemad jäätmeekspordinõuded, jäätmete kui tooraine ringluse tõhusam süsteem ja ebaseadusliku jäätmeveo vastu võitlemise sihtmeetmed.

OECD-välistesse riikidesse võib jäätmeid eksportida üksnes juhul, kui kolmandad riigid on valmis teatavaid jäätmeid vastu võtma ja suudavad neid keskkonnasäästlikult käidelda. Jäätmesaadetisi OECD riikidesse jälgitakse ja need võib peatada, kui saadetised põhjustavad sihtriigis ränki keskkonnaprobleeme.

Ettepaneku kohaselt peaksid kõik EL-i ettevõtted, kes ekspordivad jäätmeid väljapoole EL-i, tagama, et jäätmeid vastu võtvates käitlemiskohtades tehakse sõltumatuid auditeid, mis näitavad, et jäätmeid käideldakse seal keskkonnasäästlikult.

EL-i raames teeb komisjon ettepaneku märgatavalt lihtsustada kehtestatud menetlusi, et hõlbustada jäätmete taassisenemist ringmajandusse, vähendamata seejuures vajalikku kontrollitaset. EL-i kliimaeesmärkide saavutamisel aitab see vähendada EL-i sõltuvust esmastest toorainetest, muudab EL-i tööstuse innovaatilisemaks ja vähendab CO2 heidet. Uute eeskirjade kohaselt vahetatakse dokumente elektrooniliselt ja niiviisi digitaliseeritakse ka jäätmeveod.

Jäätmesaadetisi käsitleva määrusega karmistatakse veelgi ebaseadusliku jäätmeveo vastaseid meetmeid. Selline vedu on üks kõige tõsisemaid keskkonnakuritegusid, kuna ebaseaduslikud saadetised koguväärtuses 9,5 miljardit eurot aastas võivad moodustada kuni 30 protsenti jäätmekaubandusest. Selleks et nõuete täitmist paremini tagada, luuakse EL-i jäätmeveo täitevrühm, volitatakse Euroopa Pettustevastast Ametit (OLAF) toetama EL-i liikmesriikide piiriüleseid uurimisi ebaseadusliku jäätmeveo valdkonnas ning kehtestatakse rangemad halduskaristused.

Komisjon esitleb kolmapäeval ka uut EL-i mullastrateegiat, millel on Euroopa rohelise kokkuleppe ja EL-i elurikkuse strateegia aastani 2030 raames oluline roll kliima- ja elurikkuskriisiga tegelemisel.

Heas seisundis mullast pärineb 95 protsenti meie toidust, seal leidub rohkem kui 25 protsenti maailma elurikkusest ning see on suurim maismaa süsinikureservuaar planeedil. Samas ei ole EL-i muldadest 70 protsenti seisund hea. Strateegiaga luuakse konkreetne meetmeraamistik, et kaitsta muldi, taastada nende hea seisund ja kasutada neid säästvalt. Eesmärk on suurendada põllumajandusmaa mulla süsinikusisaldust, võidelda kõrbestumise vastu, taastada kahjustatud maa ja muld ning tagada 2050. aastaks kõikide mulla ökosüsteemide hea seisund.

Strateegiaga kutsutakse üles tagama mullale samasugune kaitse nagu on veel, merekeskkonnal ja õhul. Selleks esitatakse 2023. aastaks ettepanek uue mullatervist käsitleva õigusakti kohta. Enne seda tehakse mõjuhinnang ning konsulteeritakse laialdaselt sidusrühmade ja liikmesriikidega. Ühtlasi nähakse ette ühiskonna kaasamine, rahalised vahendid ja teadmiste jagamine.