N, 1.12.2022
Börsi ja krüptoturu hinnad toob sinuni

​Rahandusminister: me peame rääkima ebavõrdsuse maksustamisest

Merike Lees
​Rahandusminister: me peame rääkima ebavõrdsuse maksustamisest
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 2
Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus
Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus Foto: Tairo Lutter

Arenguseire Keskuse analüüs näitab, et 15 aasta pärast on Eesti maksusüsteemi vaja juurde 2,5 miljardit eurot. Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse sõnul tuleb puuduvate miljardite ühe allikana kaaluda ebavõrdsuse maksustamist.

«See on ennekõike pikaajalise sotsiaalse rahu küsimus, küsimus sotsiaalse rahu maksudest,» ütles Pentus-Rosimannus Arenguseire Keskuse raporti «Tulevikukindel maksustruktuur. Stsenaariumid aastani 2035» tutvustusel.

Nende all peab ta silmas ennekõike kapitali- ja varamakse. «Küsimus on tasakaalupunktis: kui me maksustame ebavõrdsust liiga vähe, riskime sotsiaalsete rahutustega, kui me maksustame liiga palju, riskime ettevõtlikumate inimeste ja nende kapitali ning innovatsiooni väljavooluga,» tõdes minister.

Lahendustena näeks ta eelkõige täiesti uusi ettepanekuid, mitte vanu ideid  maksuvabastuste kohta. «Nende puhul on põhiline probleem, et soodustuse saavad suhteliselt jõukamad, kuid neil, kel on raha nagunii vähe – väikeettevõtjad või töise tuluta inimesed –, neil pole seda sissetulekut, millelt soodustusi teha,» märkis minister.

Tulud vähenevad, kulud aga kasvavad

Arenguseire keskuse eksperdi Magnus Piiritsa sõnul väheneb Eesti tööealine elanikkond järgneva 15 aasta jooksul 33 000 inimese võrra. Rahvastik vananeb, mis tähendab, et kulud kasvavad, aga tulud ei kasva. Aastaks 2035 oleks vaja ligikaudu 2,5 miljardit eurot lisaraha, et maksta pensione ja tagada tervise- ja sotsiaalkaitse.

Piiritsa sõnul suureneb aasta-aastalt varaline ebavõrdsus, mida veelgi paisutab rahatrükk. «Need, kel on vara, saavad otsest kasu, teistel tekib eemalejäetuse tunne, ning varade ebavõrdus kandub majandusakasvu ja maksutuludesse,» rääkis Piirits.

Eesti maksukoormus on ELis üks madalamaid ehk 33% – ELi keskmine on 41%. Maailma lõikes kuulume aga ülemisse veerandisse ja oleme arenenud riikide keskmisega samal tasemel. Tarbimismaksud on Eestis kõrgemad kui ELis – Eestis 42%, ELis 28%. Tööjõumaksud on samas suurusjärgus, kuid kapitalimaksud on kolm korda madalamad kui ELis keskmiselt, rääkis Piirits.

Riskikapitalist toetab varamakse

Tööandjaid esindava Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsiooni (EstVCA) juhatuse liikme Kristjan Kalda sõnul ei sõltu kõik vaid maksutasemest, aga ka sellest, kui lihtne on maksusüsteem, ja Eestis on see seni olnud pigem lihtne. Samas ei ole meil varamakse, näiteks kinnisvarale. Kinnisvarast rääkides ei pea ta silmas koduomanikke, vaid neid, kes on endale kortereid kokku ostnud.

«Need, kes on ostnud 5-10 korterit, mõni isegi ei ela siin, kuid vara kasvab, selles osas peaks midagi ette võtma,» märkis Kallas.

Samas ajab tal harja punaseks, kui räägitakse OÜtamisest. «Meil ei saada aru, et väikeettevõtja sissetulek ei ole nagu palk. Mõni päev tuleb raha, mõni päev ei tule, seepärast võetaksegi tulu dividendidena, sest sissetulek on ebakindel,» ütles Kallas. «Teine asi on suurettevõttega, kus on terve osakond OÜtajaid. Neil tuleb teha vahet ja stigmatiseerimine ei ole õige.»

Kallase sõnul lõpetas pensionireform sundsäästmise ja see suurendas tema hinnangul varanduslikku ebavõrdsust.

Märksõnad
Tagasi üles