Finantskelmid ähvardavad inimesi ka füüsiliselt

Vägivallaga ähvardamine tõi kaasa uurimise. Foto: Remo Tõnismäe

Aina enam inimesi langeb läbi psühholoogilise töötlemise finantskelmide ohvriks, kuid nüüd on kelmid asunud inimesi telefonis ka füüsiliselt ähvardama, hoiatab finantsinspektsioon (FI).

Finantsinspektsiooni juhatuse liige Siim Tammer märkis taskuhäälingus, et pettused on toimunud ajalooliselt juba pikka aega ning on loomulik, et need ajas muutuvad.

«Ameerikas oli eelmisel aastal näiteks üks suurimaid pettuseid niinimetatud covidi-pettus, kus meelitati inimestelt välja nende sotsiaalkindlustuse number ja võeti välja töötuskindlustushüvitis,» ütles Tammer FI blogis avaldatud kokkuvõttes.

Vaatamata FI ja politsei teavitustööle ei taha kelmuste ohvrite arv Tammeri sõnul Eestis paraku langeda, pigem vastupidi.

Keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo juhi Leho Lauri sõnul on lisaks tavapärastele «kõned pangast» skeemidele lisandunud uuemad trendid, kus inimestelt nende isikuandmed ja kontoinfo kätte saades võetakse nende nimele kiirlaene ja avatakse kontosid erinevates pankades.

«Summad on vahemikus 2000–10 000 eurot. Need rahad kantakse Eestist välja,» rääkis Laur.

Kui inimene saab kahtlase kõne, siis politsei soovitab selle kohe ära lõpetada. Paljud ei suuda aga seda teha, sest kõne tegija on osav psühholoogiline töötleja.

«Soovitame kahtlane kõne koheselt lõpetada, kuid tihti helistatakse inimestele tagasi ja ähvardatakse neid, isegi füüsiliselt. Näiteks «pangatöötaja» helistab tagasi ja ähvardab,» möönis Laur.

Teinekord kestavad sellised kõned kuni neli tundi. Laur lisas, et kui inimene on juba telefoni otsa pikemaks jäänud ja ka mõned rahalised liigutused teinud, siis on ta juba kelmide meelevallas.

Tammeri sõnul jäänud silma peamiselt erinevad investeerimisalased pettused. «Klassikaline näide – ettevõttel on ilusti kujundatud koduleht, ülevaatlikud tabelid, kirjeldused, turuväärtused ja viited õigusaktidele ja isegi järelevalvele. Tihti pakutakse väga head tootlust ja öeldakse, et see on riskivaba. Tegelikkuses pakutakse inimesele ilma investeerimisõiguseta näilikku investeerimisteenust,» rääkis Tammer.

Peamiselt saab Tammeri sõnul investeerimisvaldkonnas eristada nelja tüüpi skeeme – ettemaksu pettused, kus isik teeb ettemakse ja teenuse osutaja kaob ära, Ponzi skeemid, kus pakutakse tootlust ja lubatakse hiljem see realiseerida, kuid ühel hetkel jookseb asi tühja, püramiidskeemid, kus kannatajad toovad skeemi ise inimesi juurde ja turumanipulatsioonid.

FI on teinud kahtlaste ettevõtete kohta oma veebilehel hoiatusteateid. «Kui me juba hoiatusteate teeme, siis sel teenusel on mingi probleem seadusega. Selle aasta kümne kuuga oleme teinud juba tuhande ringis hoiatusi,» märkis Tammer ja lisas, et ka see arv kasvab.

Kelmid tegutsevad enamasti grupeeringutena ja neid treenitakse selleks välja. «Kelmidel on juhised, kuidas mis riikide inimestega suhelda. Kuid me politseis tavatseme öelda, et on inimesi, kes on hingelt juba kelmid. Neil on sellised eeldused looduse poolt olemas ja nemad räägivadki musta veenvalt valgeks,» rääkis Laur.

Mõned nendest kelmidest saadakse Lauri sõnul kätte ja nad saavad ka karistuse. Kuid kuna tegemist on rahvusvahelise kuritegevusega, siis mõned juhtumid sumbuvad kolmandatesse või neljandatesse riikidesse. Tammer lisas, et kelmuste karistusraamistik on ehitatud üles mõnda aega tagasi ja vajaks tänases päevas värskenduskuuri.

Laur märkis, et Eesti ettevõtlusmaastik on lihtne ja liberaalne ning kelmid kasutavad seda ära. «Tihti on nii, et seos Eestiga on vaid ettevõtte aadress korrusmaja korteris ja sellega asi piirdub. Pole inimesi, äritegevust ega kontosid Eestis – sellistel juhtudel prokuratuur tihti menetlust ei alustagi, sest Eestil pole asjaga puutumust,» lisas Laur.