/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
Eesti Energia asetas täna nurgakivi Auverre rajatavale Enefit 280 põlevkiviõlitehasele.
FOTOD ⟩ Eesti Energia õlitehas sai nurgakivi (1)
Uus tehas valmib 2024. aastal ja selle täisvõimsus plaanitakse saavutada aasta hiljem. Investeeringu maksumuseks on planeeritud 321 miljonit eurot. Tehase projekteeritud tootmismaht on 268 000 tonni vedelkütuseid aastas, millest toodetakse tehases edaspidi keemiatööstuse toormaterjali.
Tehase rajamisel leiab rakendust ligi 1000 töötajat ehitus- ja tehnoloogiaettevõtetest, seal hulgas kuni 700 kohalikku inimest saab tööd ehituse ajal. Ekspertide hinnangul võib kuni pool uue õlitehase ehitusmaksumusest jääda Eestisse. Pärast käivitamist loob õlitehas kokku ligikaudu 500 otsest ja kaudset töökohta.
Õlitehas hakkab kasutama Eesti inseneride loodud Enefit-tehnoloogiat, mis on Eesti Energiale teadaolevalt kõige efektiivsem ja väikseima keskkonnamõjuga tööstuslikult tõestatud süsinikusisaldavate toorainete, sh jäätmete väärindamise tehnoloogia maailmas.
«Kuigi nurgakivi asetamine tähendab millegi algust, siis tegelikult oleme tänaseks juba mahuka eeltöö teinud. Enefit-tehnoloogia võimaldab pürolüüsida põlevkivi kõrval ka tarbimisjääke – vanarehve ja jäätmeplasti. Nii vähendame põlevkivi kasutust, toodame inimeste elutegevuse käigus tekkivast prügist taas kasulikku toorainet ja ühtlasi aitame lahendada spetsiifilisi keskkonnaprobleeme,» sõnas Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter.
Kui vanarehvide kasutusvõimalus on tööstuslikult juba tõestatud, siis TalTechi uuringud jäätmeplasti kohta on samuti paljulubavad. Plastijäätmetest tööstusliku vedelkütuste tootmiseni plaanib ettevõte jõuda 2025. aastaks.
«Suurem osa plastidest on tehtud naftast ja nende ümbertöötlemisel saame sisuliselt uueks kasutuseks sobivad naftatooted tagasi. See ongi tegelik ringmajandus,» ütles TalTechi Virumaa kolledži põlevkivi kompetentsikeskuse juhataja Kalle Pirk.
«Eesti Energia on keemiatööstust arendades leidmas lahendust olulisele keskkonnaprobleemile. Eestis tekib aastas 12 000 tonni vanarehve ning 45 000 tonni jäätmeplasti. Kui neid jäätmeid enam ei ladestata või põletata, vaid võetakse keemiliselt uuesti ringlusse, oleme astunud suure sammu edasi ja viime rohepööret ellu nutikalt,» sõnas keskkonnaminister Tõnis Mölder Auveres toimunud üritusel.