Swedbank: teise pensionisamba raha võimendab majanduskasvu

Swedbank juhatuse liikmed (vasakult) Kerstin Pilt, Anna Kõuts Liisi Himma ja Ede Raagmets. Foto: Madis Veltman

Swedbanki teatel on piirangute leevendamine alates kevadest sisendanud optimismi tuleviku suhtes, kuid seda varjutab nüüd viiruse üha kasvav levik mitmes riigis.

Panga prognoosi järgi Euroopa Keskpank (EKP) intressimäärasid eeloleva kahe aasta jooksul ei tõsta. Kuigi mitme riigi keskpangad on hakanud inflatsiooni püsivuse suhtes muret tundma, on EKP rahustanud turge sõnumiga, et ajutiselt kiirenenud inflatsioonile ennetavalt ei reageerita.

Euroala majandus on kosunud oodatust kiiremini, kuid kasv peaks lähiaastatel aeglustuma. Probleemid globaalsetes tarneahelates mõjutavad tugevasti väliskaubandusest sõltuvaid sektoreid. Samuti piiravad euroala majanduse taastumist kõrgele tõusnud energiahinnad ja tööjõupuudus, teatab Swedbank.

Vaatamata kasvupiduritele on Eesti majanduse seis hea

Eesti tänavune majanduskasv on ületanud varasemaid prognoose ning vaatamata mitmele kasvupidurile on lähiaastate väljavaade hea. Nõudlus on tugev, kuid sarnaselt teistele riikidele kannatavad ka paljud meie ettevõtted kõrgete energiahindade, tarne- ja tööjõupuuduse käes. Selle aasta teisel poolel võimendab majanduskasvu teisest pensionisambast väljavõetud raha.

Inflatsioon on küll väga kiire, kuid see peaks järgmisel aastal tasapisi taanduma ning tugev palgakasv ei lase inimeste ostujõul langeda. Kuna teise kvartali majanduskasv oli kiirem, kui me ootasime eelmises majandusprognoosis, korrigeerime selle aasta majanduskasvu üles, kuid järgmise ja ülejärgmise aasta prognoosi ei muuda. Selle aasta majanduskasvuks ootame 9% ning järgmiseks ja ülejärgmiseks vastavalt 4% ja 3,2%.

Tugev välisnõudlus pakub häid ekspordivõimalusi

Meie hinnangul jäi aasta kiireim kasv teise kvartalisse, kuid see on tugev ka aasta teisel poolel. Jaekaubanduse müügimaht ja kaupade ekspordimaht on tõusnud tublisti üle pandeemia-eelse taseme ning septembris jõudis 2019. aasta tipuni ka töötleva tööstuse tootmismaht.

Eesti on kaupade ekspordi turuosa euroalal viimase viie aastaga suurendanud ning pandeemia ajal see kasv isegi kiirenes. See näitab, et Eesti ettevõtete konkurentsivõime ei ole välisturgudel halvenenud.

Tööstusettevõtete tootmise ja ekspordi väljavaade ning hinnang eksporditellimuste kohta viitavad tugeva kasvu jätkumisele vähemalt lähikuudel. Samas piiravad tootmissisendite tarnehäired ja tööjõupuudus paljude ettevõtete majandustegevust. Tööstusettevõtete osakaal, mille äritegevust piiravad tarneprobleemid, on tõusnud viimase 23 aasta suurimaks.

Kuigi me prognoosime tuleval kahel aastal ekspordikasvu aeglustumist, on välisnõudluse väljavaade hea ja see peaks pakkuma Eesti ettevõtetele häid ekspordivõimalusi.

Praeguste piirangute mõju majandusele tagasihoidlik

Koroonaviirusesse nakatumiste kolmanda laine - mis praegu küll juba tasapisi tipust taandub - mõju majandusele on olnud väike, kuna liikumispiirangud on olnud tagasihoidlikud. Samas ei saa me täielikult välistada olukorra halvenemist, mis võib kaasa tuua piirangute karmistamise. Mõju majandusele sõltuks siis piirangute ulatusest, kuid praegu me ei eelda nende olulist kahju.

Teise pensionisamba raha võimendab majanduskasvu

Teisest pensionisambast laekunud rahaga said majapidamised tugeva finantsjõu tarbimiseks ja investeerimiseks, mis võimendab majanduskasvu peamiselt läbi tugevama eratarbimise sel sügisel ning vähemal määral ka järgmisel aastal.

Pensioniraha on kasutatud finantskohustuste refinantseerimiseks, investeerimiseks (muuhulgas kinnisvarasse) ja tarbimiseks. Pensioniraha kiiret kasutamist tarbimises näitab kaardimaksete käibekasvu järsk tõus septembris. Samas on suur osa pensionirahast ikka veel hoiustel.

Tööturg ei ole veel täielikult taastunud

Jõulisele majanduskasvule vaatamata ei ole tööturg veel täielikult taastunud. Tööhõive on teenindussektoris endiselt allpool pandeemiaeelset taset ja tööpuudus on 2017–2019. aastate tasemest kõrgem. Samal ajal piirab tööjõupuudus üha suurema hulga ettevõtete majandustegevust.

Tööjõupuudust peab äritegevust piiravaks juba ligi 40% ettevõtetest. Paljude tööd otsivate inimeste kvalifikatsioon ja asukoht ei sobi kokku ettevõtete vajadustega. Kuna majandus kasvab lähiaastatel kiiresti ja nõudlus tööjõu järele on suur, prognoosime töötusemäära langust.

Tänavune 6,4% töötusemäär peaks järgmiseks aastaks langema 5,8 ja ülejärgmiseks aastaks 5,4 protsendini. Üha pingelisemaks muutuv tööturg hoiab palgakasvu lähiaastatel kiirena – 6% lähedal.

Järgmisel aastal ootame hinnakasvu aeglustumist

Eesti tarbijahindade kasv on peamiselt kõrgemate energiahindade mõjul tõusnud viimase 13 aasta kiireimaks. Järsult on suurenenud ka majapidamiste ja ettevõtete hinnakasvuootus. Kõrgete energia- ja toorainehindade survel püsib inflatsioon lähikuudel endiselt kiire. Energiahinnad püsivad kõrgel tõenäoliselt kogu eesoleva talve, kuna nõudlus energia järele on tugev.

Kõrgetel energiahindadel on Eesti majandusele negatiivne mõju. Prognoosime, et energiahinnad hakkavad alanema järgmise aasta kevadel. Hinnatõus aeglustub seetõttu selle aasta 4,1 protsendilt 3,6 protsendini järgmisel aastal ja 2,4 protsendini 2023. aastal. Palgakasv on hinnatõusust kiirem ja majapidamiste ostujõud kasvab, kuigi oluliselt aeglasemas tempos kui pandeemiaeelsetel aastatel.