Uuring: eestlased maksavad interneti eest jätkuvalt naabritest enam (3)
16. november 2021, 13:16
Interneti püsiühenduse hinnad on Eesti eraklientidele kuni 3,5 ning äriklientidele kuni 9 korda kõrgemad kui teistes Balti riikides, selgub Tele2 tellitud ning konsultatsioonifirma Civitta korraldatud mobiilse ja fikseeritud lairibateenuste hinnastamise uuringust.
Uuring vaatab ja võrdleb mobiilsete ja fikseeritud lairibatoodete hinnapakkumisi Eestis ning Balti ja Skandinaavia riikides. Eristamise aluseks on uuringus mobiilsete teenuste puhul lubatud andmemaht ning fikseeritud teenuste puhul allalaadimiskiirus. Võrdlusesse on võetud iga turu kolm parimat pakkumist, teatas Tele 2.
Uuringust selgub, et mobiilse lairiba puhul saavad Eesti erakliendid väiksema andmemahuga teenuse mõistliku hinnaga. «Ent suuremate andmemahtude puhul on hinnad Eesti klientidele ebasoodsamad – piiramatu andmemahuga on keskmine pakkumine Lätist kolmandiku ning Leedust viiendiku võrra kallim,» märkis Tele2 Eesti juht Chris Robbins.
«Piiramatu mahuga mobiilne internet on kallim ka Eesti äriklientidele – Lätist, Leedust ja Soomest vastavalt 18 protsenti, 27 protsenti ning 8 protsenti kallim,» tõi ta välja.
Robbinsi sõnul puudutab kõige suurem probleem aga jätkuvalt fikseeritud lairibaühenduse hindu ehk ennekõike koduse kaabli teel ostetavat püsiühendust.
Kõrge hind on tunnistus kehvast konkurentsist
Tulemustest joonistub välja, et interneti püsiühenduse hinnad on Eestis märksa kallimad kui teistes piirkonna riikides ning seda just suurematel kiirustel. Eraklientidel on kõige tavalisemate kiiruste 100 ja 300 megabitti sekundis (Mbit/s) puhul Eestis hinnad 30–50 protsenti kõrgemad kui teistes Balti riikides ning hinnad äriklientidele isegi 75 protsenti kallimad kui Leedus. Veelgi enam, 1000 Mbit/s kiirusega püsiühendus on Eestis eraklientidele lausa kuni 3,5 korda kallim ning äriklientidele lausa üheksa korda kallim teistest Balti riikidest.
«Elektrooniliste sideteenuste turu üle teeb järelevalvet tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet (TTJA), kelle väitel tarbib Eestis enamus kasutajatest kuni 100 Mbit/s kiirusega paketti ning pea kõiki tarbijate tänaseid vajadusi rahuldavad internetiühendused on Euroopaga võrreldes Eestis mõistliku hinnaga, ent uuringu tulemused näitavad vastupidist,» selgitas Robbins ning lisas, et ei ole mõistlik analüüsida tänaseid ja homseid hindu viie aasta taguste tarbimismahtude alusel.
Tele2 juhi arvates kasvavad ka kodumajapidamiste tarbitavad andmemahud koduõppe, voogedastuse ning nutikodude arenedes kiiresti ning tarbija vajab ülikiiret internetti kättesaadava hinnaga nüüd ja kohe.
Robbinsi sõnul leiab TTJA, et Eestis on 1000 Mbit/s teenuse järele minimaalne vajadus. Tema hinnangul on see aga tingitud justnimelt teenuse kallidusest ning kõrged hinnad ja konkurentsi puudumine on teiste riikidega võrreldes madala kasutuse põhjuseks, mitte tagajärjeks.
«TTJA peaks järelevalvet tehes mõtlema tulevikule – võtma arvesse seda, millised on tarbijate harjumused nii täna kui viie aasta pärast,» toonitas Robbins.
TTJA: sideteenuse hinnad nii era- kui ka äriklientidele kujunevad vabal turul
Tele2 poolt viitamine TTJA-le artiklis «Uuring: eestlased maksavad interneti eest jätkuvalt naabritest enam» pole siin asjakohane, sest TTJA-l ei ole õigust sekkuda sideettevõtete hinnakujundusse.
Selgitusena artiklis toodud väidetele soovime lisada, et enamike kodude jaoks piisava kiirusega 100 Mbit/s kodune internetiühendus on Eestis alla Euroopa keskmise hinnaga. Kui arvestada riikide majapidamiste ostujõudu, ei ole hindade erinevus Läti või Leeduga suur. Samuti on Eesti kolme soodsaima Euroopa riigi seas mobiilse interneti hindade osas.
Ultrakiire ja Eestis kallina esile tõstetud 1000 Mbit/s ühenduse kasutamine on praegu Soomes näiteks 0,95% ja odavate hindade poolest esile tõstetud Leedus vaid 0,23% majapidamistest. Seega ei saa väita, et odav hind tooks kaasa tohutu kasutuse kasvu.
Tulevikus kasvab loomulikult vajadus aina kiiremate internetiühenduste järele ja need peavad vastama nõudlusele nii kvaliteedi kui ka hinna poolest, selgitas TTJA sideosakonna juhataja Oliver Gailan.