/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2021/10/12/14133967t1h71b8.jpg)
Justiitsministeerium jättis kooskõlastuseta plaani nõuda tuuleparkide arendajatelt kohalikele talumistasu, kirjutab ERR.
Justiitsministeerium ei kinnitanud tuulikute talumistasu plaani
Ministeeriumi hinnangul pole piisavalt põhjendatud, miks inimeste kõrval saaks tasu omavalitsus ja miks soovitakse raha ainult uute tuuleparkide arendajatelt.
Et rohepööre pisut libedamalt läheks, tutvustas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium augustis kohaliku kasu instrumenti ehk reegleid, mille järgi kogukonnale tuulepargi talumise eest maksma peab.
Oktoobri lõpuks oli seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus juba üksjagu tagasisidet saanud ning ministeeriumi energeetika osakonna juhataja Jaanus Uiga avaldas lootust, et peagi tuleb ka viimane – justiitsministeeriumi kooskõlastus.
«Me ei saa ilma justiitsministeeriumi kooskõlastuseta selle eelnõuga kuidagi edasi minna,» tõdes Uiga ning märkis, et kõik teised ministeeriumid ja asutused olid plaani üldjoontes heaks kiitnud. «Me oleme ülejäänud eelnõu vastavalt laekunud tagasisidele kõpitsenud juba.»
Tolleks ajaks olid ametnikud mitu nädalat läbirääkimisi pidanud. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsleri Timo Tatari sõnul loodeti viimase hetkeni, et järgmise aasta esimeses pooles jõuab eelnõu ikkagi riigikokku. Kuid läinud kolmapäeval teatas justiitsminister Maris Lauri, et jätab väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamata.
«Eks me nüüd selle kirja valguses peame ka ajagraafikule kriitiliselt otsa vaatama,» tõdes Tatar.
Maris Lauri allkirjaga pöördumine algab julgustava teatega, et justiitsministeerium toetab igati tuuleenergeetika arendamist. Kuid sellele järgneb kaheksa lehekülge kriitikat.
«Väljatöötamiskavatsuses ei olnud nende valikud piisavalt põhjendatud ja neid riskikohti hästi kaalutud,» selgitas Lauri. «Ja me juhtisimegi tähelepanu, et need asjad tuleb läbi kaaluda, need tuleb ära seletada, et miks on just sellised valikud tehtud.»
Justiitsministeerium märkis, et mõjude kompenseerimine elanikele on igati arusaadav, küll aga ei mõista ministeerium, miks peaks raha maksma omavalitsusele.
«Tuuleelektrijaama valdaja ei pea avaliku võimu teostajale rahaliselt kompenseerima seda, et ta üldse saaks vabalt tegeleda ettevõtlusega ning et ta saaks vabalt kasutada sellest saadavat tulu,» kirjutas ministeerium.
Timo Tatar aga ütles, et omavalitsus mängib tuuleparkide arendamisel väga olulist rolli.
«Kui see motivatsioon kohalikel omavalitsustel oleks suurem, siis kindlasti me näeksime ka rohkem kaasatöötamist ja kaasamõtlemist,» rääkis Tatar. «Seda täpselt see eelnõu ju adresseerib.»
Tatari sõnul on Soomes omavalitsusi, mis teenivad tuuleparkide majutamisest pea kümnendiku oma tulubaasist.
«Eks me peame siin veelkord üritama selgitada, et see on hädavajalik. Muul moel, kui üksnes riigi ja kohaliku omavalitsuse koostöös ei ole võimalik meil taastuvenergia eesmärke saavutada.»
Tatar lisas, et kui omavalitsus ei oska elanikele öelda, mida neil tuulepargist võita on, siis tuulikute püstitamine edasi ei liigu.
«Kohalikul omavalitsusel on tegelikult piisavalt hoobasid, kuidas soovi korral neile mitte meeldivaid arendusi pidurdada või topata. Seda me oleme ju Eestis näinud küll ja veel,» sõnas Tatar.
Juhul, kui raha ikkagi jõuab omavalitsuse eelarvesse, peaks seda justiitsministeeriumi hinnangul sihipäraselt kasutama.
«Jääb ebaselgeks, kuidas aitab talumistasu kasutamine ilma sihtotstarbeta kaasa eesmärgile kompenseerida tuuleenergeetikast põhjustatud mõjusid,» teatas ministeerium. «Selles osas on talumistasu regulatsioon eesmärgi saavutamiseks ebasobiv ning seega ebaproportsionaalne.»
Timo Tatar jälle leiab, et kui rahale anda selge sihtotstarve, võib see riivata omavalitsuse otsustusvabadust.
«Me kindlasti siin ministeeriumis ei oska näha sellist universaalset valemit, et kuhu täpselt seda raha tuleks kasutada, mis on ühe või teise omavalitsuse kõige akuutsem probleem,» selgitas Tatar.