Salatikarbi 50-sendilisest maksustamisest ollakse loobumas

Kulinaarialetid on senini olnud klientide hulgas populaarsed. Kaupmehed kardavad, et pakendimaksu jõustudes menukus kaob. Foto: Arvo Meeks/Lõuna-eesti Postimees

Keskkonnaministeeriumi kavandatav 50-sendine pakendimaks on ajanud kaupmehed ja toidutöösturid tagajalgadele. Poodnike teatel ei aita väljapakutud meede vähendada ühekordse pakendi hulka, vaid põhjustab hoopis kulinaarialettide sulgemisi. Ministeerium möönab võimalikke ohukohti ning on valmis eelnõu veel kord üle vaatama.

Sel suvel pidi Eesti üle võtma Euroopa Liidust tulnud nn Sup-direktiivi, mis kohustab liikmesriike vähendama ühekordsete plasttoodete kasutamist. Eestis ei ole aga endiselt jõutud kokkuleppele, milliste meetmetega direktiiv sisustada. Ministeeriumi ja osaliste vahel käib pidev pingpong ning teisipäeval kogunetakse taas ühise laua taha.

Kui plastist joogikõrte ja ühekordsete nugade ja kahvlitega on kõik selge – nende müümine tuleb lihtsalt ära keelata –, siis ülejäänud valikutes on riikidel vabamad käed. Eesti keskkonnaministeerium on leidnud, et seatud eesmärgini võiks meid viia ühekordsete pakendite maksustamine. «Meie analüüs näitas, et ühekordse pakendi vähendamisel on tõhusaim lahendus üleminek korduskasutatavatele süsteemidele. Näeme, et seda saab motiveerida ühekordset pakendit maksustades. Uuringud on näidanud, et soodustustest paremini mõjub see, kui küsida pakendi eest lisatasu. Siis klient näeb, et pakend ei ole tasuta. Hea eeskuju on kilekotid, mille tasuta jagamise keelustamine tõi väga suure muutuse,» selgitab keskkonnaministeeriumi asekantsler Kaupo Heinma ettepaneku tagamaid.