Tallinna halduskohus lõpetas reedese määrusega VEB-fondi kaebuse menetluse, sest leidis, et kaebus on esitatud tähtaega ületades.
Halduskohus lõpetas VEB-fondi kaebuse menetluse
Kaebajad taotlesid, et Eesti vabariik maksaks neile sundvõõrandamise hüvitist seoses sellega, et 1993.aastal moodustati riigikogu otsusega VEB Fond, kuhu koondati muuhulgas kaebajate nõuded Eesti pankade vastu seoses sellega, et Venemaa oli pankade korrespondentkontod Vene välismajanduspangas külmutanud.
Alternatiivselt taotlesid kaebajad, et Eesti Vabariik hüvitaks neile kahju, mis tekkis 1993. aastal riigikogu otsuse ja sellele järgnenud toimingute tagajärjel.
Kohus hindas käesolevas menetlusstaadiumis üksnes küsimust, kas võimaliku sundvõõrandamise korral on kaebajate nõue sundvõõrandamise hüvitise maksmiseks esitatud tähtaegselt.
Kaebajad leidsid, et neil on tähtajatult õigus nõuda sundvõõrandamise eest hüvitist, kohus sellega ei nõustunud.
Kohus selgitas, et vastavalt riigivastustuse seaduse rakendussätetele, tulnuks kaebajatel sundvõõrandamise hüvitise nõue esitada hiljemalt kolme aasta jooksul seaduse jõustumisest.
Riigivastustuse seadus jõustus 1. jaanuaril 2002 ning seega kaebajate nõue hüvitise maksmiseks aegus 2005. aastal.
Vaidlus käis ka selle üle, kas riik on täitnud varasema Tallinna ringkonnakohtu otsuse, kus kohus kohustas riiki vastu võtma otsuse VEB Fondi sertifikaatide omanike nõuete hüvitamise kohta.
Kohtuotsuse järgselt võttis riigikogu küll 15. veebruaril 2015 vastu otsuse, et VEB fondi sertifikaatide omanikele hüvitatakse sertifikaatidega tagatud nõuded SA VEB Fond likvideerimismenetluse raames, kuid kaebajate hinnangul ei ole see otsus siiski kohane nende soovitud hüvitise saamiseks. Selle otsuse õiguspärasust on varasemalt hinnanud riigikohus ja leidnud, et kaebajatel ei olnud õigust suuremat hüvitist saada, kui otsuses määratud.
Vaatama riigikohtu otsusele leidsid kaebajad, et ringkonnakohtu otsus on endiselt täitmata ja riigil tuleb VEB Fondi sertifikaadiomanikele hüvitist maksta. Kohus leidis, et ringkonnakohtu otsus ei ole täitmata, seega ei saa nõuet esitada kohtuotsuse täitmata jätmise tõttu. Arvestades erinevaid võimalikke aegumistähtaegu leidis kohus, et kõige hiljem võis kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg saabuda 2015. aasta novembris ehk tähtaeg on ikka möödunud.
Sellest tulenevalt luges kohus kaebajate kaebuse sundvõõrandamise hüvitise määramiseks või kahju hüvitamiseks esitatuks tähtaega ületades ja lõpetades seega haldusasja menetluse.
Menetluse lõpetamine tähendab, et kaebajatel ei ole enam õigust samasisulise kaebusega kohtusse pöörduda.
Reedene kohtumäärus ei ole jõustunud ning seda on võimalik vaidlustada Tallinna ringkonnakohtus 15 päeva jooksul.