Riigi maksutulud on kasvanud aastaga 12,2 protsenti

Maksutulu laekumine on mullusest parem. Foto: Arvo Meeks

Üheksa kuuga tasuti maksu- ja tolliametile 6,23 miljardit eurot ehk aasta varasemast 12,2 protsenti enam makse, millest septembri maksutulu moodustas 776,7 miljonit eurot.

Kõrge maksulaekumise kasvu üks põhjuseid on eelmise aasta madal võrdlusbaas, mil COVID-19 pandeemiaga seotud piirangud vähendasid majandusaktiivsust ja turismi, ning kasvasid maksuvõlad. Kuigi mõned sektorid ei ole tänaseks veel taastunud, on Eesti majandus tervikuna ületanud kriisieelse taseme, mis on suurendanud ka maksulaekumisi, ütles rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Margus Tuvikene.

Tööjõumakse mõjutava palgafondi kasv

Töötukassa töötasu hüvitist arvestamata ulatus kasv esimesel üheksal kuul 8,9 protsendini võrreldes eelmise aastaga. Palgafond suurenes tänu keskmise palga kasvule, mis ulatus üheksa kuuga 8,1 protsendini, töökohtade arv kasvas samas 0,7 protsenti. Töötamise registri andmetel saavutas töötamine isikute järgi 2019. aasta taseme oktoobris, deklaratsioonidele jõuab see kuulise nihkega. Üheksa kuu palgafondi kasvu vedas info ja side (18,4 protsenti), teisel kohal oli tervishoid (16,4 protsenti).

Sotsiaalmaksu tasumine kasvas üheksa kuuga 8,3 protsenti võrreldes eelmise aastaga. Küllaltki kõrge kasvu üheks põhjuseks oli eelmise aasta madal tase, kuna mullu rakendusid COVID-19 piirangud ja kasvas maksuvõlg, viimane on üheksa kuuga vähenenud 8 miljoni euro võrra. Füüsilise isiku tulumaksu (riigieelarve osa) üheksa kuu laekumine kasvas 29,1 protsenti ning seda mõjutasid tulumaksutagastused ja pensioniealised teisest pensionisambast lahkujad, sest nemad said kogutud raha kohe kätte, ega pidanud ootama septembrini. Nooremate kui pensioniealiste lahkujate tulumaks laekub oktoobris, samuti on tulumaksu juurdemaksete tähtaeg selles kuus.

Juriidilise isiku tulumaksu laekumine kasvas üheksa kuuga 7,2 protsenti võrreldes eelmise aastaga. Kasv tuleb erasektorist, sest riigiettevõtete tulumaks jaotatud kasumilt on üheksa kuuga vähenenud 28 miljoni euro võrra. Maksulaekumist mõjutab nii dividendide maht kui regulaarselt jaotatava kasumi madalam tulumaksumäär (14 protsenti). Üheksa kuuga on erasektorilt madalama määraga tulumaksu laekunud 119 miljonit eurot, mida on 30 miljonit eurot enam kui möödunud aastal. Hästi on laekunud ka tavamääraga (20 protsenti) tulumaks erasektori jaotatud kasumilt – üheksa kuuga 152 miljonit eurot ehk 5 miljonit eurot enam kui aasta varem.

Maksutulu laekumine 2021

Foto: Rahandusministeerium

Tänavuse kõrge majandusaktiivsuse taustal on tugev impulss ka teise pensionisamba säästude kasutamisel, mis avalduvad kiires käibemaksu tasumise kasvus. Selle aasta esimese üheksa kuu tasumine 2,0 miljardit eurot ületab 227 miljoni euroga juba ka 2019. aasta taset (+12,5 protsenti vs 2019), mis viitab jõudsale kriisist taastumisele.

Ettevõtete kogukäibe kasv püsis tugevnenud võrdlustasemele vaatamata kiire ka III kvartalis ehk ulatus 22 protsendini. Sealjuures püstitas septembri ettevõtete käive läbi aegade rekordtaseme, kerkides 6,9 miljardi euroni. Käibemaksu tasumisele annab hoogu üha kiirenev hinnakasv, mis küündis septembris 6,6 protsendini. Käibemaksu võlgnevuste summa näitab jätkuvalt vähenemise trendi ja on aastases võrdluses langenud 13 miljoni euro võrra ehk 7 protsenti, ulatudes 173 miljoni euroni. Tegevusaladest panustasid 2021. aasta üheksa kuuga käibemaksu tasumise kasvu enim kaubandus ja mootorsõidukite müük, kus tasumine suurenes 2020. aasta sama perioodiga võrreldes vastavalt 35 ning 13 protsenti.

Aktsiiside tasumine on võrreldes eelmise aasta üheksa kuuga suurenenud 10,3 protsenti, kasv on võrreldes eelmise kvartali lõpu seisuga pidurdunud. Tasumiste kasvutempo aeglustus eranditult kõikidel aktsiisidel ning III kvartali kasv kokku oli võrreldes eelmise aastaga tagasihoidlikud 1,5 protsenti. Kasvutempo pidurdumise taga oli peamiselt turismisektori madal aktiivsus.

Eelmisel aastal elavnes ning taastus turismisektor vähemalt osaliselt suvekuudeks, kuid sellel aastal seda ei toimunud, samas näitas septembris majutussektor positiivseid märke taastumisest. Eelkõige mõjutab turismisektor aktsiisidest alkoholi- ja tubakaaktsiisi tasumisi. Hoolimata aga tasumiste kasvutempo aeglustumisest on tasumised siiani olnud pisut üle prognoositud taseme. Kütuseaktsiisi tasumise kasvu pidurdumist on eelkõige põhjustanud ülemaailmne energiahindade tõus.

Lisaks seletab kasvu aeglustumist eelmise aasta keskmisest pisut kõrgem deklareerimiste tase, mille põhjuseid võib otsida erasõitude suurenemisest. Selle aasta suveperioodil taastus osaliselt ka lennuliikulus, millega võib osaliselt selgitada puhkuseperioodil erasõitude vähenemist. Eelkõige ongi tasumiste kasvu negatiivselt mõjutanud bensiini deklareerimine, mis on alates augustikuust langusesse pöördunud.