Pandeemia tõstis hüppeliselt palavikuravimite hinda (2)
12. november 2021, 13:35
Laialdasest hinnatõusust ei ole puutumata jäänud ka käsimüügiravimid, mida inimesed koroonaajal palju kasutavad. Kõige suurema hinnahüppe on teinud palavikualandajad.
Viimase viie aastaga on ravimiameti andmetel käsimüügiravimite hind tõusnud keskmiselt veerandi võrra, kuid tuntumad nimetused kallinesid pandeemia alguses poole võrra.
Ravimiamet kogub andmeid ravimite hulgimüüjatelt ning nende alusel arvutab ravimite keskmise hulgimüügi pakendihinna ning võrdleb neid erinevatel perioodidel. 2016. aasta esimese poolaasta ning 2021. aasta esimese poolaasta võrdluses võeti vaatluse alla üldapteekidesse müüdud käsimüügiravimid.
Keskmine hinnatõus ligi 25 protsenti
Ühtekokku oli 131 ravimpreparaati, millega võiks palavikku alandada, nohu ja/või köha leevendada ja mida müüdi mõlemas perioodis. Enamiku palavikualandajatega saab ühtlasi ka valu leevendada, aga kuna hulgimüügistatistika alusel ei saa hinnata, mis näidustusel neid tegelikult kasutati, siis jäid kõik sellised pakendid analüüsi sisse.
Telli Postimehe majandustoimetuse iganädalane uudiste ülevaade e-mailile
Ravimiameti ravimiohutuse osakonna juhataja Ott Laiuse sõnul langes nendest 131 ravimist seitsme keskmine pakendihind nende kahe poolaasta võrdluses, seitsme ravimi hind jäi sendi pealt samaks ning 117 ravimi hind tõusis.
«Keskmine hinnatõus oli 0,52 senti ja 24,2 protsenti. 2016. aasta esimesel poolaastal maksis nendel näidustustel kasutatav käsimüügiravimi pakend hulgimüügihinnas keskmiselt 3,18 eurot ning 2021. aasta esimesel poolaastal 3,70 eurot,» ütles Laius. Tema sõnul oli keskmine ravimite hinnatõus küllaltki ühtlane üle terve vaadeldud perioodi.
Palavikualandajad poole kallimad
Ravimid, mille hind on protsentuaalselt viie aasta jooksul tõusnud rohkem kui 50 protsenti, on preparaadid, mille toimeaine on paratsetamool või ibuprofeen.
«Nende hinnatõus ei ole toimunud ainult kriisi ajal, vaid terve perioodi jooksul, kuigi 2020. aasta teises kvartalis on kõrgeid piike rohkem kui varasemalt,» rääkis Laius. «Pandeemia esimese laine ajal oli ka arvestatav paratsetamooli tarneraskus, millega võib see hinnatõus seotud olla.»
Paramax Rapid, Paramax Junior, Paracetamol Sopharma, Paracetamol-Grindex ja Ibuprofen-Grindex on kallinenud viie aastaga rohkem kui 50 protsenti. Samal ajal ei olnud ühtegi nohu- ega köharavimit, mille hind oleks sama määral tõusnud.
Ibumaxi hind tõusis teistest varem, juba 2019. aasta alguses poole võrra ehk teinud vaatlusaluse perioodi vältel suurima tõusu kõigist palavikualandajatest. «Ehk saavutasid nad sellega juba soovitud hinnataseme, võib-olla oli nende laovaru hulgimüügis piisavalt suur, et täiendavaid – eeldatavalt kõrgema hinnaga – tarneid ei olnud tarvis 2020. aasta alguses. Võib-olla tõesti olid mingid kokkulepped tootja ja hulgimüüjate vahel hinna säilitamise osas,» oletas Laius.
Hinnatõusu tingis defitsiit
Ravimite hulgimüüja Magnum tõdes, et 2020. aasta alguses toimus tõesti Eestisse sissemüüdavate palavikualandajate ja sarnaste käsimüügiravimite hinnatõus. «Hinda tõstsid ravimite tootjad ja me võime oletada, et see oli tingitud maailmas vallandunud pandeemiast ja selle tõttu järsult kasvanud nõudlusest maailmaturul,» ütles Magnumi strateegilise kommunikatsiooni juht Martin Aadamsoo.
Adamsoo sõnul on Eesti hulgimüüjatel käsimüügiravimite puhul ees riigi reguleeritud piirhinnad ja nemad Eestis sees selliseid hinnahüppeid algatada ei saa, need saavad alata vaid tootjatest ja välismaa tarneahelatest.
Tamro Eesti tegevjuht Tanel Kuusmanni sõnul nemad oma numbrites 40-protsendilist hinnakasvu ei näe. «Kahe palavikku alandava toimeaine üleüldise analüüsi tulemusena võime ehk nentida umbes 10-protsendilist hinnatõusu,» märkis ta.
2020. aasta esimeses kvartalis kasvas toodete hulgimüügimaht seoses koroonaviiruse tulekuga oluliselt. Tootjate jaoks oli ajutiselt häiritud osade ravimite toimeaine, paratsetamooli, kättesaadavus. Lühiajaliselt oli seetõttu häiritud ka paratsetamooli sisaldavate ravimite kättesaadavus, kusjuures muutus tavapärane osakaal erinevate tootjate toodete ning pakendi suuruste vahel, selgitas Kuusmann.
Nohu- ja köharavimid kallinesid vähem
Samasugust müügikasvu ja defitsiiti ei tekkinud aga nohu- ja köharavimite puhul.
«Pandeemia esimese laine alguses oli kiire müügikasv, mis kestis vaid mõne päeva,» rääkis Kuusmann. «Eriolukorra ajal ning peale seda nägime nohu- ja köharavimite nõudluses pigem langust. Alates selle aasta augustist – septembrist on külmetushaiguste leevenduseks mõeldud ravimite müük taas kasvule pööranud. See on seotud tavapäraste viirushaiguste laiema levikuga sel sügisel.»
Köharohud on siiski teinud viie aastaga läbi märkimisväärse hinnatõusu. Hinnatõusu esikolmikus on Bromhexine tabletid ja siirup, mis on kallinenud vastavalt 45 ja 37 protsenti. Tagasihoidlikum tõus on olnud Flavamedi köhatablettidel, mille hind on kerkinud 29 protsenti.
Nohurohtude hind on nendega võrreldes tagasihoidlikumalt tõusnud ja nende hinnatõus ei ületa 20 protsenti. Ninaspreid Septanazal ja Otrivin on teinud läbi kõige suurema tõusu, mis jääb 19 protsendi juurde.
Analüüs puudutas hulgimüügihindu, jaehinnad on apteegi omanike vastutusala. Benu Jõe apteegi proviisor Heli Grossberg tõdes, et Grindexi Ibu- ja Paracetamoli preparaadid on tõesti tõusnud. «Eks nad kuigi palju on ikka tõusnud, aga harjud ära ja ei fikseerigi enam – kes neid hindu ikka jõuab meeles pidada,» ütles Grossberg.
Tänavune sügis on olnud soe ja peamine müügihooaeg ei ole Grossbergi sõnul veel alanud. Kui külmaks läheb, siis olukord kindlasti muutub, prognoosis ta. Sellele vaatamata läheb ka praegu küllaltki palju köha ja nohuravimeid ja palavikualandajaid. Inimesed otsivad soodushindu ja ostavad seda, mis odavam. Grossbergi sõnul ei ole apteegipidajal siin palju mängimisruumi ja ainuke, mida nemad juurde panevad, on 9-protsendiline käibemaks.