Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Teadlased nõudsid Glasgow kliimakohtumisel kiiret tegutsemist

Kliimaprotest Glasgows. FOTO: Robert Perry

Üle 200 teadlase nõudis neljapäeval Glasgow's ÜRO kliimatippkohtumisel kiiret tegutsemist maakera soojenemise peatamiseks, hoiatades avatud kirjas, et mõned kliimamuutuse mõjud on mitme põlvkonna vältel pöördumatud.

Glasgow kohtumise peaülesanne on jõustada 2015. aasta Pariisi lepe, mis nägi ette piirata maakera soojenemist 1,5-2 kraadiga tööstuseelsest tasemest.

ÜRO sõnul ei hoia aga reedel lõppevatel läbirääkimistel seni võetud kohustused ära maakera soojenemist 2100. aastaks 2,7 kraadi võrra.

Valitsustevaheline kliimamuutuste paneel (IPCC) hoiatas augustis avaldatud raportis, et Maa keskmise temperatuuri tõus ületab 1,5 kraadi piiri juba 2030. aastaks ehk kümme aasta varem, kui veel kolme aasta eest prognoositi.

Selle piiri ületamise vältimiseks tuleb IPCC sõnul kärpida heitkoguseid sel kümnendil 45 protsenti.

Neljapäeval COP26-le saadetud kirjas, millele on alla kirjutanud ka mõned IPCC raporti autorid, soovitatakse Glasgow' delegaatidel tunnistada kogutud teaduslikke tõendeid, mis osutavad kliimamuutuse tõsistele ohtudele.

«COP26 on kliima, ühiskondade ja ökosüsteemide saatuse seisukohast ajalooline hetk, sest inimtegevus on juba soojendanud planeeti ligikaudu 1,1C ja tuleviku kasvuhoonegaaside emissioon määrab edasise soojenemise,» seisab kirjas.

Maakera atmosfääri soojenemine võimendab äärmuslikke ilmanähtusi, kimbutades piirkondi üha ulatuslikumate põlengute, üleujutuste ja põudadega ning neist tingitud ümberasumise ja majandusraskustega.

Heitkogused üha kasvavad. Hiljutised arvutused näitavad, et koroonapandeemia tõttu mõnevõrra kahanenud heitkogused tõusevad juba sel aastal taas pandeemiaeelsele tasemele.

Tagasi üles
Back