Euroopa Komisjon prognoosib Eestile 9-protsendist majanduskasvu
11. november 2021, 18:15
Euroopa Komisjoni prognooside järgi peaks Eesti reaalse sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasv sel aastal küündima 9 protsendini tänu eratarbimisele, riiklikele toetusmeetmetele ja ekspordile.
Kasv jätkub prognoosi järgi ka järgmisel ja ülejärgmisel aastal. Seda toetavad tööhõive taastumine, püsiv palgakasv ja dünaamiline välisnõudlus. Imporditud energia kõrge hind kiirendab inflatsiooni, mis eeldatavasti jääb suhteliselt suureks ka 2022. aastal, kuna hinnatõus kandub üle teistesse majandussektoritesse, teatas Euroopa Komisjoni esindus Eestis.
Edaspidi näeb Komisjon aga inflatsiooni aeglustumist. Tööhõive peaks 2022. ja 2023. aastal järk-järgult kasvama. Oodatav tööpuuduse määr sel aastal jääb 6,8 protsendi juurde ja seejärel langeb pidevalt 5,2 protsendile 2023. aastal. Palgadünaamika sel aastal alanud elavnemine kiireneb sedamööda, kuidas suureneb nõudlus tööjõu järele.
Valitsussektori puudujääk, mis jõudis 2020. aastal 5,6 protsendini SKP-st, taandub tänavu eeldatavasti 3,1 protsendile ning edasi 2,5 protsendile 2022. aastal ja 2,2 protsendile 2023. aastal. Valitsussektori võlg seevastu peaks veel pisut kasvama 19 protsendilt SKP-st 2020. aastal kuni 21,4 protsendini 2023. aastal, olles siiski madalaim kogu Euroopa Liidus.
Euroopa Liidu majandus taastub pandeemiaga kaasnenud majanduslangusest oodatust kiiremini. Koos vaktsineerimise edenemise ja piirangute leevenemisega kevadel taastus ka majanduskasv, mis jätkus läbi suve.
Kuigi olud muutuvad üha ebasoodsamaks, peaks EL-i majanduskasv prognoosiperioodil jätkuma ning kasvumäär aastatel 2021, 2022 ja 2023 olema vastavalt 5, 4,3 ja 2,5 protsenti.
Euroala majanduskasv peaks aastatel 2021 ja 2022 olema sama kui mujal EL-is ning jääma 2023. aastal 2,4 protsendi juurde. Selline tulevikupilt sõltub suurel määral kahest tegurist – COVID-19 pandeemia kulg ja see, kui kiiresti suudab pakkumine kohaneda majanduse taasavamise järgse nõudluse kiire kasvuga.