Nõo lihatööstuse tehnoloog Anne Värä näitas, kuidas lihatööstuses seast vorst, grillliha või õllesnäkk saab.
Külastaja teekond lihatööstuses algab küpsetatud lihatoodete poole pealt. Nii ei ole ohtu, et pahaaimamatu inimene kurje mikroobe endaga koos küpsetatud liha poolele viib. Selleks, et lihatööstuses ringi liikuda, on vaja pähe panna müts, jalga tuleb ajada kilesussid, ja kui vaja, tuleb eraldi mütsike panna habemele.
Laias laastus ongi tööstus jagatud kaheks. Nagu arvata võib, algab teekond tööstuses värske liha poole pealt. Ühtekokku lõigatakse Nõos päevas lahti 20 tonni sealiha.
Seapoolrümbad tulevad lihatööstusesse rippasendis ja kohe alguses lõigatakse nad neljaks.
Igal lõikajal on ees tehnoloogilised skeemid ning kõik tükid lõigatakse etteantud nimekirja järgi.
Kutteris liha purustatakse, segatakse kokku maitseainetega ja valmib vorstisegu. Kuna kogu töö on lärmakas, on mõistlik kanda ka kõrvaklappe. Lihatööstuses on ka üsna külm ja kitli all peab kandma ka soojemat sorti riideid.
Marineeritud värske liha kaalutakse ja pakendatakse käsitsi.
Selleks, et vähendada tootmiskadusid, on vorstilatid lihatööstuses eriti pikad. Mida pikemat vorsti viilutada, seda vähem läheb miskit raisku.
Vorstid lähevad toore liha poole pealt keetmis- või suitsukambrisse ja tulevad küpse poole pealt välja.
Suurtes termoahjudes saab vorste nii keeta kui suitsutada. Pärast kuumtöötlust tuleb need kõrval ahjus maha jahutada. Suitsuvorstid peavad pärast veel kaks kuni kolm nädalat kuivama.
Viilutatud suitsuseakõrvu süüakse õlle kõrvale.
Ka lihatööstuses töötavad robotid. Robotkäed tõstavad pakkekile peale portsjonid, mille viilutusmasin on valmis kaalunud. Viilutusmasinale on ette antud, kui paksud võivad viilud olla, mitu viilu ühes portsus on ja kui palju nad üksteisest võivad nihkes olla.