Lelle-Pärnu raudtee sai kaubaveoks korda
11. november 2021, 11:41
Novembri alguses sai korda Lelle-Pärnu raudtee, et vedada sellel Rail Balticu ehituseks vajalikke materjale kiirusega kuni 40 km/h.
«Rail Balticu ehituseks oleme arvestanud hinnanguliselt paarisaja tuhande rekatäie ehitusmaterjalidega. Nüüd on Lelle-Pärnu raudtee kaubarongide liikumiseks korras, et mitte koormata niigi tiheda liiklusega maanteed,» lausus majandus- ja taristuminister Taavi Aas.
«Lisaks Rail Balticu ehitusele kasutada rekonstrueeritud Lelle-Pärnu raudteelõiku ka neljarealise Via Baltica ehitamiseks Pärnumaal, samuti Tootsi tuulepargi ehitusmaterjalide veoks. Viimastel aastatel on raudteed aga kasutatud Rail Balticulegi olulise põlevkivi aherainekillustiku veoks Ida-Virumaalt Pärnu kaubajaama. Rail Balticu ehitamisega seotud liiklus tekib sel lõigul lähema paari aasta jooksul,» ütles Aas.
Eelmise aasta oktoobris sõlmis majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Edelaraudtee AS-iga 5,8 miljoni eurose lepingu võimaldamaks eraomandis oleva raudtee korrastamise Rail Balticu ehitusmaterjalide etteveoks. Edelaraudtee korraldatud riigihanke tulemusel remontis taristuehitusettevõte Go Track raudtee Lellest Pärnu kaubajaamani.
Edelaraudtee juhi Rain Kaarjase sõnul leevendab Lelle-Pärnu raudtee remont oluliselt kogu Pärnu piirkonna teede liikluskoormust ja -ohutust. «Äsja lõppenud raudteelõigu remont võimaldab järgmise kümne aasta jooksul varustada lisaks Rail Baltica ehitusmaterjalidele kogu Pärnu piirkonda tee-ehituseks vajaminevate materjalidega. See vähendab ühelt poolt liikluskoormust maanteedel ning teisalt säästab ka keskkonda,» ütles Rain Kaarjas, lisades, et vaatamata ambitsioonikale ajaraamile ja materjalide tarneprobleemidele, valmisid remonttööd õigeaegselt ja kvaliteetselt.
Peamised ehitusmaterjalid, mida hakatakse mööda Lelle-Pärnu raudteed vedama on rööpad, liiprid, aga ka liiv, kruus ja muud sellist. Rail Balticu rööpad on kuni 50 meetrit pikad ning ainuüksi Tootsi-Ikla RB lõigule on arvestatud neid ligi 24 000 tonni. Pärnumaale tuleb sama lõigu ehituseks tuua ka 600 000 tonni ballastkillustikku, mida saab samuti vedada mööda Lelle-Pärnu raudteed.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium rahastas Lelle-Pärnu remonti Euroopa Ühendamise Rahastu(CEF) toel 81 protsendiga ning riigi omafinantseering on 19 protsenti. CEF-ist saadud Rail Balticu rahasid võib Eesti kasutada Rail Balticu ehitamiseks ning ehituse korraldamiseks.