Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Eesti elanikud ei ole endiselt hädaolukorraks valmis

Tormiga elektriliinile murdunud puu. FOTO: Elektrilevi

Värske uuring näitab, et kuigi Eesti elanike teadmised hädaolukordade osas on vähehaaval paranenud, ei ole inimeste varustatuse tase iseseisvaks toimetulekuks sugugi kiita.

Kõige paremini on kriisideks valmistunud oma teadmiste, uskumuste ja hoiakute, tegevuste ja oskuste ning koduse valmisoleku poolest Lääne- ja Lõuna-Eesti elanikud. Nendes piirkondades mitmel korral aastas võimutsevad tormid, mis viivad ära elektri ja tekitavad muud pahandust, on jätnud ka positiivseid jälgi, selgus Kantar Emori maikuus läbiviidud uuringust, milles osales 2411 Eesti elanikku alates 15. eluaastast.

Sellegipoolest ei ole ka nendes piirkondades valmisolek sugugi piisav. Riskirühma kuuluvad linnaelanikud ning ennekõike kortermajades elavad inimesed. Lisaks on kehvem valmisolek muukeelsetel ning 65-aastastel ja vanematel Eesti elanikel.

«2019. aastal tehtud elanikkonna hädaolukorraks valmisoleku teadlikkuse indeksuuring näitas, et Eesti elanikud kipuvad arvama, et meie riigis ei ole hädaolukordade tekkimine sugugi tõenäoline. Tänavuses uuringus on näha vähest tõekspidamiste muutumist – tunamullu uskusid kodukohas hädaolukorra tekkimise võimalikkusse 35 protsenti vastanutest ning tänavu oli see osakaal 40 protsenti,» selgitas päästeameti ennetustöö osakonna ekspert Mikko Virkala.

Kui eelmine uuring näitas, et oma iseseisvasse toimetulekusse seitsme päeva vältel usub 50 protsenti vastanutest, siis värske uuringu kohaselt on selliseid inimesi seitse protsenti rohkem.

«Peab aga meeles pidama, et kriisi korral võib abi jõuda inimesteni hiljem, kui nad seda eeldavad, ning seega on tähtis, et igaüks mõtleks enda ja oma pere jaoks läbi, kuidas saada hakkama siis, kui elutähtsad teenused peaksid katkema,» sõnas Virkala. Sellegipoolest on pea kahekordistunud hoiatuste ja käitumisjuhiste järgijate osakaal – tunamullu pidas neid tähtsaks 23 protsenti vastanutest ning tänavu 41 protsenti.

Päästeameti meediakampaania «Varu enne maru» on tekitanud Eesti elanike seas muret, mis on ka arusaadav – pikaaegne tervisekriis on muutnud inimesed tundlikumaks. «Soovime rõhutada, et päästeameti kampaania «Varu enne maru» ei oma mingisugust seost riigikogu menetluses oleva eelnõuga, mis puudutab elanikelt vajadusel varude võõrandamist,» märgib Virkala.

Päästeameti eesmärk on tõsta inimeste teadlikkust ja oskusi tegutsemisel just loodustekkeliste hädaolukordade puhul. Lisaks on küsimusi ja kõneainet tekitanud see, et kuidas küll valmistada päästeameti soovitusel varutud kuivaineid nagu makaronid või riis, kui ei ole vett ega elektrit.

«Lisaks sellele, et tuleb läbi mõelda alternatiivsed sidevahendid ja valgusallikad, peab muretsema matkapriimuse või gaasigrilli, et varutud toiduaineid ka valmistada saaks. Ükski inimene ei saa hakkama veeta, mistõttu peaks vee varumisel lähtuma teadmisest, et inimene vajab kolm liitrit vett päevas (kaks liitrit joomiseks ning kolmas toiduvalmistamiseks) ehk 21 liitrit nädalas.

Tagasi üles
Back