Riik plaanib vähendada firmadelt nõutavat aruannete hulka

Andres Suti sõnul on teeb andmepõhine aruandlus nii avalikus kui erasektoris elu lihtsamaks ja vähendab tarbetut halduskoormust. Foto: Mati Määrits

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel valmis analüüs, mis kaardistas ettevõtjatelt küsitava perioodilise aruandluse - tehtud töö raames valmis uus aruandlusmudel ja teekaart, mis aitab riigiasutustel minna üle andmepõhisele aruandlusele.

«Ettevõtjate halduskoormus on praegu riigile aruannete esitamisel liiga suur. Läbiviidud uuring näitas, et Eestis küsivad erinevad asutused ettevõtjatelt kokku 421 erinevat aruannet, millele lisandub veel Euroopa Liidu ja muu sündmuspõhine aruandlus. See on tohutu bürokraatia, mis kulutab ettevõtjate aega ja raha ning mida saaks väga lihtsasti lahendada andmete korduvkasutamisega,» ütles ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt, kelle sõnul peavad ettevõtjad täna esitama eri asutustele eri aruannete raames samu andmeid korduvalt.

Praegu ei ole aruannete esitamine veel automaatne. Ettevõtjad on aruannete esitamisel harjunud põhiliselt kasutama riigiasutuste iseteeninduskeskkondi ja e-posti. Iseteeninduskeskkonnad on kujunenud aruandluse automatiseerimise vaheetapiks, nende vahendusel saab andmeid esitada elektrooniliselt, kuid andmed tuleb iseteeninduskeskkonda reeglina uuesti sisestada.

Andmepõhine aruandlus on üks olulisemaid reaalajamajanduse valdkondi, mida majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eestvedamisel arendatakse. «Meil on täna tegelikult vajalikud andmed ja tehnoloogia olemas, kuid need tuleb ka omavahel suhtlema ja toimima panna. Andmepõhine aruandlus nii avalikus kui erasektoris teeb elu lihtsamaks nii ettevõtjal kui riigiametnikul ja vähendab tarbetut halduskoormust,» märkis Sutt.

Valminud teekaardi järgi tuleb andmepõhisele aruandlusele üleminekuks kirjeldada järgmise sammuna detailsel tasemel andmestikud ehk andmekoosseisud, mida erinevate asutuste poolt aruandluse aluseks kasutatakse. Riiklikel andmekogudel on olemas andmekirjeldused, kuid need on liiga üldised selleks, et saada aru, milliseid muutujaid või andmeelemente on võimalik andmekogust kaasata.

Kriitilise teemana vajab riigipoolset lahendust aruannete andmekirjelduste haldamise ja kirjelduste info jagamise süsteem. Samamoodi tuleb jätkata aruandluse aluseks olevate andmekoosseisude analüüsi ja standardiseerimise ning sellega seotud arendustega. Andmete standardiseerimine on väga olulise tähtsusega, kuna selle mõjul väheneb nende mitmekordse esitamise ja töötlemise vajadus. Riigiasutuste poolt on vajalik tagada võimekus andmeid masinloetaval kujul vastu võtta ning võimalusel kasutada nende vastuvõtmiseks ja töötlemiseks sarnast veebiteenust.

Aruandlusmudeli ja teekaardi kasutuspiloodina loodi taksonoomia pakendi- ja kütusearuandluse näitel. Pakendi- ja kütusearuandluse analüüs ja standardiseerimine tõi uuesti esile e-arve juurutamise vajaduse ettevõtetes. Kuna pakendi informatsiooni edastamisega suureneb andmete maht, siis e-arvete laialdasem kasutuselevõtt aitaks seda infokogu automaatselt vahendada. Ka sel suunal on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis töö käimas.

Andmepõhisele aruandlusele üleminek nii riigiasutustes kui ka erasektoris panustab reaalajamajanduse laiemasse visiooni, mille üks eesmärk on lihtsustada ja automatiseerida ettevõtjate aruandluskohustust riigile ja vähendada seeläbi ettevõtjate aruandluse halduskoormust. Reaalajamajanduse lahenduste kasutusele võtmisel säästavad riik ja ettevõtjad tulevikus hinnanguliselt üle 200 miljoni euro ja 14 miljoni töötunni aastas.