Vaktsiinifirmade paradoks: elu on nii hea, et aktsia langeb

BioNtechi töötajad vaktsiinilaboris Foto: MICHAEL PROBST/Scanpix

Viimastel päevadel on tulnud riburadapidi suurte koroonavaktsiinitootjate majandustulemusi: kui rahanumbrite kasv teeks paljud tavaettevõtted kadedaks, siis aktsionärid on ettevaatlikuks muutunud.

Eelmisel nädalal üllatas investoreid Moderna: firma teatas, et kolmandas kvartalis kasvas käive möödunud aasta sama kvartaliga võrreldes ligemale 3000% ja kasum üle 1500%, aga aktsia kukkus hoobilt 16%. Peale seda on aktsia tasapisi taastuma asunud, kuid Moderna pole sugugi ainus koroonavaktsiinitootja (edaspidi vaktsiinitootja), kelle aktsia on tänavu raputada saanud.

Moderna puhul tegi investorite meele mõruks ühelt poolt analüütikute ootustele suurelt allajäämine, aga teisalt ka ettevõtte juhtkonna antud selgitused, mis maalisid oodatust vähemroosilise tuleviku: esiteks öeldi, et osa tänavu klientideni jõudma pidanud vaktsiine jõuavad kohale alles uuel aastal, sest firma maadleb tootmis- ja tarneraskustega.

Kuid veelgi enam ehmatas prognoos: kui varem on Moderna öelnud, et tahab uuel aastal müüa miljard vaktsiinidoosi, siis nüüd kruviti prognoos 7-800 miljoni vaktsiinidoosi peale. Rahas tähendaks see 20 miljardi dollari asemel 15-18 miljardit dollarit.

Arvestatav maksumaksja

Moderna pole ainus: Pfizer ütles samuti, et kui tänavu saab firma vaktsiniindelt 36 miljardit dollarit müügitulu, siis uuel aastal eeldatavasti «ainult» 29 miljardit, kokku plaanitakse müüa 2 miljardit vaktsiinidoosi. Aga erinevalt Pfizerist on koroonavaktsiin USA meedia andmetel Moderna ainus müügivalmis toode ehk kogu tema heaolu ripub piltlikult öeldes vaktsiini küljes.

Pfizeri enda tulemused olid eeskujulikud: müügitulu kasvas eelmise aasta kolmanda kvartaliga võrreldes 134%, 24 miljardile dollarile, Kasum kerkis 1,5 miljardilt 8,2 miljardile dollarile. 75% müügitulust annab sealjuures koroonavaktsiin.

Vaktsiinitootjate müügi-ja kasuminumbrid on sel aastal lihtsalt nii ulmelised, et investorid küsivad endalt: kas saab üldse veel paremaks minna? Eile teatas tulemused BioNTech: kolmandas kvartalis saadi vaktsiinimüügist ligi 6 miljardit eurot tulu, puhaskasum küündis 3,2 miljardi euroni. Terve tänavuse aasta peale loodab firma vaktsiine müüa 17 miljardi euro eest.

Uudis on pannud lisaks aktsionäridele rõõmust hõiskama ka Mainzi linnapea – kui algselt ootas linna tänavu kahjum, siis ainuüksi tänu BionNTechilt oodatavatele maksudele oodatakse linnas enam kui miljardi euro suurust lisatulu, kirjutab Tagesschau. Konks on selles, et Saksamaa maksusüsteem näeb ette kasumi pealt maksude tasumist ka siis, kui seda pole plaanis firmast välja võtta. Kuidas hindab oma väljavaateid AstraZeneca, saab kuulda reedel, kui nemad oma numbrid avalikuks teevad.

Aktsiaraputused

Suurtest ja võimsatest numbritest hoolimata on viimaste kuude jooksul aset leidnud vaktsiinifirmade aktsiate sula. Sealjuures on tuleb pikaajaliste investorite kurtmist võtta väga pika hambaga, sest kui võrrelda aasta alguse tasemetega, on kroonafirmade aktsiad jätkuvalt korralikult plusss: toosama õnnetu Moderna, mille aktsia on viimase kolme kuuga langenud tervelt 40%, on aasta alguse tasemega võrredes ikkagi 127% plussis. Eelmine reede raputas Moderna aktsiat veelgi, sest Pfizer esitles värskeid ja loodetust paremaid vaktsiiniuuringuid.

Selline aktsiasula tekitab investorites õigustatult kahetisi tundeid: ühelt poolt on väärtpaberid pisut odavnenud, aga teisalt – kas neid tasub praegu osta? Seda enam, et börsil teevad ilma vaktsiini- ja koroonaravimifirmad, kes pole veel ühtegi süsti või tabletti rahva sekka viinud. Näiteks Merck, mis andis USAs sisse taotluse koroonaravimi erakorralise kasutusloa saamiseks või Novavax, mis ootab alles lõplikku regulaatori jah-sõna, või Atea Pharmaceuticals, mis lubab kunagi välja tulla suukaudse vaktsiiniga.

Ning koroonaabi lubavate firmade puhul piisab paarist halvast asjade kokkulangemisest, kui investorite jaoks on unistus läbi: nõnda juhtus Saksamaa ettevõtte CureVaciga, mis samuti uudse vaktsiiniga välja tulla tahtis, aga nüüd tunnistama pidi, et nad ikkagi ei suutnud efektiivset vaktsiini leiutada. Alles eelmisel aastal börsile tulnud aktsia on kaotanud 35% oma väärtusest.

Mida investeerimisel arvesse võtta?

Arvestades päriselt vaktsiine ja tõhustusdoose tootvaid ettevõtteid, tuleks investoril pidada silmas pidada seda, kuivõrd ettevõte ainult vaktsiinist sõltub ja mida nad veel teevad.

Kuigi vaktsiinimüügi prognooside järgi jagub meile koroonat ja süste veel vähemalt järgmiseks aastaks ja võidumees on see ettevõte, kes olukorda ära kasutab ja maksimaalselt müüa suudab, siis ühel ilusal päeval saab see pandeemia ka otsa ning sellega lõpeb vaktsiinifirmade ohjeldamatu rahasadu. Näiteks Johnson & Johnsoni äritulemusi vaktsiinitulu eriti ei mõjuta.

Sellega seoses peaks vaatama, mida ettevõte veel teeb: kui neil on veel mõni lootustandev toode kavas, siis võib olla investoril julgem panust teha: näiteks BioNTechi puhul räägitakse võimalikust vähiravist ja Novavaxil on plaanid dengue-palaviku alistamisega.

Meditsiiniettevõtete aktsiate probleem ja eripära on aga paraku see, et tihtilugu käib aktsiatõus ära lootuste ja kuulujuttude peale ja selleks ajaks, kui toode päriselt valmis on, võib aktsia asuda stabiilset külgsuunas liikuma.

Ideaalses investeerimismaailmas on investoril head teadmised majandusharust, et ta täpselt aru saaks, millised šansid üksikul ettevõttel oma ravimiga on ja kui palju ilusat müügimehejuttu usaldada võib, aga see on päriselus praktiliselt võimatu.

Siin väike spikker, kuidas ettevõtetel läinud on ja millised on nende suhtarvud.