Swedbank: Eesti ettevõtete ekspordil on sees hea hoog

Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina. Foto: Sander Ilvest

Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina sõnul on Eesti tööstusettevõtete ekspordiväljavaade lähikuudeks jätkuvalt tugev, kusjuures hinnang eksporditellimuste kohta on jõudnud juba 15 aasta taguse ehk 2006. aasta lõpu tasemeni.

Statistikaamet teatas teisipäeval, et kaupade eksport suurenes septembris võrreldes möödunud aasta sama kuuga 30 protsenti ning import 37 protsenti, kolmandas kvartalis kokku kasvas eksport 34 protsenti ja import 35 protsenti. Septembris saavutas Eesti väliskaubandus sellega rekordtaseme.

Mertsina tõi välja, et täpsemalt Eesti päritolu kaupade eksport suurenes septembris ja kolmandas kvartalis aastaga vastavalt 28 protsenti ja 34 protsenti.

«Ekspordikasv küll aeglustus teise kvartaliga võrreldes, kuid ilma baasiefekti arvestamata – möödunud aasta teises kvartalis tegi eksport tugeva languse ja viis võrdlusbaasi väga madalale – oli kolmandas kvartalis ekspordikasv hinnanguliselt isegi kiirem. Sellist tugevat kasvu toetavad nii jõuline välisnõudlus, kuid ka kiirenenud ekspordihindade tõus,» selgitas ökonomist pressiteate vahendusel.

Pandeemia ajal kiirenenud kasv

Ekspordikasvu taga oli tema sõnul peamiselt kolm kaubagruppi – töödeldud kütused ja õlid, telekommunikatsiooniseadmed ning puittooted, mis andsid ekspordikasvust septembris lausa 81 protsenti ja kolmandas kvartalis 75 protsenti. «Vaatamata nii suurele osakaalule kasvas eksport ka ilma nende kaupadeta – septembris 8 protsenti ja kolmandas kvartalis 13 protsenti,» lisas Mertsina.

Ekspordihinnakasv kiirenes septembris aastases võrdluses 18 protsendini ja kolmandas kvartalis kasvasid ekspordihinnad keskmiselt 16 protsenti. «Nii kiire hinnakasv kergitas tugevasti ekspordikäivet, kuid ka ilma hinnakasvu arvestamata suurenes eksport septembris esialgsete arvestuste järgi ligi 9 protsenti, kolmandas kvartalis aga 15 protsenti,» märkis ta.

Mertsina nentis, et ekspordihinnad on teinud kiire kasvu ka teistes riikides. «Eesti on oma kaupade ekspordi turuosa euroalal viimase viie aastaga suurendanud ning pandeemia ajal on see kasv isegi kiirenenud. See näitab, et Eesti üldine konkurentsivõime ei ole välisturgudel halvenenud,» selgitas ta.

Ökonomist osutas, et riikidest panustasid ekspordikasvu kõige rohkem USA ja Holland – nende osakaal kasvus oli septembris 71 protsenti ja kolmandas kvartalis 57 protsenti. Vaatamata kahe riigi nii suurele osakaalule, kasvas eksport ka ilma nendeta – septembris 9 protsenti ja kolmandas kvartalis 17 protsenti.

Kui Hollandi-suunalist eksporti kasvatas enim töödeldud kütteõlide väljavedu, siis USA-sse veeti enim telekommunikatsiooniseadmeid – need moodustavad USA-sse ekspordist ligi kaks kolmandikku. Samuti on suurenenud USA-sse eksporditud telekommunikatsioonivahendite osakaal Eesti päritolu kaupade koguekspordis – septembris oli see 11 protsenti ja kolmandas kvartalis keskmiselt 9 protsenti.

«USA osakaal Eesti kaupade ekspordis on kiiresti suurenenud. Kui kolmandas kvartalis keskmiselt oli USA ligi 14 protsendiga Soome järel Eestile suuruselt teine ekspordipartner, siis septembris 16 protsendiga juba esimene,» lisas Mertsina.

Mure tööjõupuuduse ja tarnetega

Eesti tööstusettevõtete ekspordiväljavaade lähikuudeks on tema sõnul jätkuvalt tugev ja hinnang eksporditellimuste kohta on jõudnud juba 15 aasta taguse ehk 2006. aasta lõpu tasemeni. «Samas on valmistoodangu varud vähenenud mõõtmisajaloo madalaima tasemeni,» tõdes ökonomist.

«Euroala ostujuhtide indeks näitab küll majandusaktiivsuse nõrgenemist kõrgelt tasemelt, kuid see on ikka veel tugev. Järgmiseks aastaks ootame Euroopas ja USA-s mõnevõrra aeglasemat kasvu kui sel aastal, kuid see peaks ekspordikasvu jätkuvalt toetama,» prognoosis ta.

Samas on jõulise nõudluse kõrval aga suurenenud nii tööjõupuudus kui ka probleemid tootmissisendite tarnetes. «Kui tööstusettevõtete osakaal, kelle jaoks tööjõupuudus majandustegevust piirab, on tõusnud viimase 14 aasta kõrgeimaks, siis tarneprobleemide all kannatavate ettevõtete osakaal on viimase 23 aasta suurim. See osakaal kolmandas kvartalis küll veidi kahanes, kuid on jätkuvalt väga kõrge,» toonitas Mertsina.

Ta märkis, et ühelt poolt tööjõu- ja tarneprobleemid, tootmissisendite kallinemine ja energiahindade tõus, teiselt poolt aga tugev nõudlus kergitavad ettevõtete inflatsiooniootust. «Nii ongi tööstusettevõtete müügihinna ootused lähikuudeks tõusnud kõrgeima tasemeni. Tugeva nõudluse juures saavad aga ettevõtted hinnatõusu tarbijatele ja tootmissisenditena teistele ettevõtetele edasi suunata,» selgitas Mertsina.