/nginx/o/2021/05/21/13793716t1had2c.jpg)
/nginx/o/2021/11/08/14189763t1h6c07.jpg)
- Kaup24 tootehinnad ja info eksitavad ostjaid
- Hinnaerinevuse puhul soovitatakse müüjale esitada kirjalik kaebus
- Tarbijatele antav teave peab olema eesti keeles
Reedel avatud kauplemisplatvormi Kaup24 esinduspoes lubati klientidele veelgi mugavamat ostukogemust ja suuremat tootevalikut. Kohapeal uudistamas käinud kliendid nägidki riiulitel kaupu, mille juures olid leedukeelsed sildid imeliselt väikeste hindadega.
Tõeline hinnaparadiis vaatas vastu parfüümiriiulitelt. Nii võis näha Trussardi 100 ml naiste lõhnavee all hinda 3,99 eurot ja Prada 80 ml parfüümil 2,99 eurot. Põhjust nende hindade üle rõõmustada aga ei olnud, sest selle raha eest kaupa ostjatele tegelikult ei müüdud. Küsimise peale, miks eksitavat infot maha ei võeta, laiutasid klienditeenindajad nõutult käsi ja ütlesid, et nemad ei saa midagi teha.
Selgus, et tegemist oli e-poe avamisel tekkinud programmiveaga, mille tõttu olid paljud hinnasildid riiulitel küsitava infoga. Elektroonilisi hinnasilte peaks saama vajadusel kiirelt uuendada, seda aga ei tehtud.
Telli Postimehe majandustoimetuse iganädalane uudiste ülevaade e-mailile
«Tegeleme aktiivselt ilmnenud vea parandamisega ja lahendame probleemi nii kiiresti kui võimalik,» ütles Kaup24 arendusjuht Maris Kivi Postimehele. Suurem osa hinnatabloosid peaks tema kinnitusel saama korda juba lähipäevil, nädala lõpuks saavad korda kõik.
/nginx/o/2021/11/08/14189764t1h568e.jpg)
Ostjat eksitav kauplemisvõte
Selliseid hinnasilte võib pidada eksitavaks kauplemisvõtteks. Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti ettevõtluse osakonna peaspetsialisti Liilia Laksi sõnul on tarbijal õigus saada pakutavate kaupade ja teenuste kohta vajalikku ja tõest teavet, et langetada ostuotsus. Seejuures võib kauba maksumust pidada tarbija jaoks üheks olulisemaks teguriks, mida otsust tehes arvestatakse, mistõttu on tähtis, et tarbijale esitatav teave kauba hinna kohta oleks selge ja üheselt arusaadav.
«Kui selgub, et kassas on teine hind, millega kaupa müüakse, ehk õige müügihind on kassas, on tarbijal õigus otsustada, kas osta kaup või mitte,» ütles Laks. «Nõuda müümist kauba juures oleva hinnaga seaduse järgi ei saa.»
Võõras keeles ja valede hindadega kauba väljapanekut võib pidada ostja eksitamiseks.
Juhul kui hinnaerinevus selgub peale ostu, on ostjal soovitatav esitada müüjale kirjalik kaebus. Kui kaupleja ei nõustu vaheraha maksma ehk kaupa selle juures olnud hinnaga müüma, siis teda selleks kohustada ei saa.
Laks soovitab pöörduda probleemiga esmalt kaupleja poole, kes on kohustatud tarbija esitatud kirjalikule kaebusele vastama 15 päeva jooksul. Samuti palub ta hinnaerinevuse juhtumitest teavitada tarbijakaitset.
Maris Kivi kinnitas, et kõik klientide tekkinud küsimused hinnasiltide kohta said kohapeal lahendatud, täpsustamata küll, milles lahendus seisnes.
Info peab olema eesti keeles
Tarbijakaitseseaduse järgi peab tarbijale antav teave olema eesti keeles. Samuti sätestab seadus, et kauba märgistusel esitatud teave, arvestades kauba liiki, omadusi ja otstarvet, peab olema esitatud kirjalikult ja eesti keeles. Eestikeelne peab olema ka tehniliselt keerukale, ohtlikke aineid sisaldavale või kasutamisel erioskust nõudvale kaubale lisatud kasutusjuhend. See tähendab, et võõrkeelne kasutusjuhend peab olema tõlgitud eesti keelde ja olema üheselt arusaadav. Võõras keeles ja valede hindadega kauba väljapanekut võib pidada ostja eksitamiseks.
/nginx/o/2021/11/08/14189765t1h7be4.jpg)
«Kauplemisvõtet loetakse eksitavaks, kui sellega esitatud teave on ebaõige või kui faktiliselt õige teabe esitusviis petab või tõenäoliselt petab keskmist tarbijat ja kummalgi juhul teeb või tõenäoliselt teeb keskmine tarbija selle mõjul tehinguotsuse, mida ta muul juhul ei oleks teinud,» selgitas Laks. Teave on ebaõige, kui see sisaldab valeandmeid kauba või teenuse peamiste omaduste või olemuse või hinna või hinna arvutamise aluste või hinnaeelise olemasolu kohta.
«Seega, valeandmete esitamine hinna, selle arvutamise aluste või hinnaeelise olemasolu kohta on käsitletav eksitava kauplemisvõttena tarbijakaitseseaduse tähenduses,» nentis Laks.
Ebaausate kauplemisvõtete kasutamise eest näeb tarbijakaitseseadus karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, juriidilise isiku puhul kuni 50 000 eurot.
Laksi kinnitusel taunib TTJA igasugust tarbija eksitamist ja tarbija suhtes ebaausate kauplemisvõtete kasutamist ning teeb riiklikku järelevalvet, et kindlustada tarbija õiguste nõuetekohane kaitse.