/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2021/09/28/14098994t1h84d6.jpg)
Riigikogu rahanduskomisjon otsustas esmaspäevasel istungil toetada heitkoguse enampakkumisel laekuva tulu kasutamist elektrihinna tõusu toetusmeetmete kaudu.
Rahanduskomisjon toetab elektrihinna tõusu toetuse maksmist (1)
Rahanduskomisjoni esimehe Erki Savisaare sõnul on muudatuse sisseviimine menetluses olevasse alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmise seaduse eelnõusse vajalik, et kohalikel omavalitsustel oleks võimalik kasutada heitmekaubandusest laekuvaid vahendeid energiahinna tõusu leevendamiseks raskustes olevatele leibkondadele.
«Muudatusega lisatakse atmosfääriõhu kaitse seadusesse norm, mis võimaldab ette näha heitmekvootide enampakkumisest saadud tulu kasutamise tingimustes ja korras, et toetuste taotlemisega seotud menetluse ja toetuste andmise korraldamisega seotud ülesandeid täidab kohaliku omavalitsuse üksus,» ütles Savisaar pressiteates.
Ta lisas, et see muudatus loob kohalikele omavalitsustele seadusliku aluse toetuste maksmiseks.
Kehtiva alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muudatusega langetati 1. maist 2020 kuni 30. aprillini 2022 elektri- ja teatud kütuste aktsiisimäärasid. «Määrade langetamise eesmärk oli leevendada Covid-19 viiruse levikust tingitud kriisi mõjusid kütuse tarbijatele ja kergendada majanduslikku toimetulekut,» lisas Savisaar.
Ta lisas, et kuigi majandus on taastunud kiiresti, on samas hüppeliselt tõusnud ka hinnad ning kiireneva inflatsiooni tingimustes ei soovi riik anda lisatõuget hindade tõusule.
Abikäsi ulatatakse põlevkivitööstusele
Rahanduskomisjoni aseesimees Aivar Kokk märkis, et sellega seoses pikendatakse langetatud määrade kehtivust aasta võrra nii, et langetatud aktsiisimäärad kehtivad 30. aprillini 2023. «Lisaks kehtestatakse alates 1. maist 2023 nelja-aastane kütuse- ja elektriaktsiiside lauge taastamine kriisieelsele tasemele. Viimane annab nii erasektorile kui tarbijale aega hinnatõusuga aegsasti kohaneda,» ütles Kokk.
Ta täpsustas, et piirikaubanduse ärahoidmiseks tuleb jälgida naabrite, eelkõige Läti ja Leedu aktsiisipoliitikat. «Kui meie lähinaabrid ei plaani 2023. aastal aktsiise tõsta, siis tuleb ka meil ära hoida järgnevate aasta aktsiisitõusud,» märkis Kokk.
Vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmisega pikendatakse ühe aasta võrra põlevkivi kaevandavate ettevõtjate õigust kasutada eriotstarbelist diislikütust 30. aprilli 2022 asemel 30. aprillini 2023.
Eelnõu kohaselt lubatakse eriotstarbelise diislikütuse kasutamist põlevkivikaevanduste- ja karjääride territooriumitel, karjääritehnikas ja seadmetes, sealhulgas kaevandusmasinates ning põlevkivi ja tuha transpordiks kasutatavates masinates.
Pikendamisega toetatakse põlevkivi kaevandavate ettevõtjate konkurentsivõimet ja see muudatus on planeeritud jõustuma 1. mail 2022.
Rahanduskomisjon otsustas saata valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmise seaduse eelnõu teisele lugemisel täiskogu istungil 17. novembril.