Ministeerium avalikustas järgmise 15 aasta jooksul mereala kasutust suunava planeeringu

Eesti mereala planeering on üldine strateegiadokument, mis sätestab, mida ja kuidas Eesti merealadel võib teha, muuhulgas pannakse planeeringuga paika ka avameretuuleparkide alad. Foto: Hendrikson & KO

Käesolevast nädalast on kuu aja vältel avalikustamisel Eesti mereala planeeringu lõpplahendus, mis annab merel tegutsemise juhised järgmiseks 15 aastaks.

Planeering liigub aasta lõpus kehtestamiseks valitsusele. Planeeringus on toodud põhimõtted erinevatele merekasutuse võimalustele ning seatud tingimused ja suunised uutele perspektiivsetele kasutusviisidele. 25 novembril toimub internetis planeeringu avalik arutelu. 

«Meri on meile väärtuslik ressurss, mida kasutatakse täna väga erinevatel otstarvetel,» sõnas riigihalduse minister Jaak Aab pressiteate vahendusel. «Harjumuspäraste tegevuste kõrvale on tekkinud uued mereala kasutusviisid ning nii tuleb lisaks kalapüügile ja laevasõidule merel ruumi leida näiteks vesiviljeluseks, aga ka palju kõlapinda saanud meretuuleparkideks,» märkis minister.

Mereruumi kasutamise, majandamise ja kaitsmise nimel on mereala planeerimise protsessi vältel laiapõhjalist koostööd tehtud paljude ministeeriumite, ametkondade, ekspertide ja huvigruppidega. Jaak Aabi sõnul on erinevate huvide silmas pidamisel tehtud märkimisväärseid pingutusi, et leida tasakaalustatud lahendus ning kaitsta samas looduskeskkonda ja toetada jätkusuutlikke arenguperspektiive.

«Parim võimalik lahendus sai tegelikult sündida ainult tänu konstruktiivsele koostööle. Avaldan tänu erinevate huvirühmade esindajatele, ministeeriumitele ja ka valitsusele, kes esindasid professionaalselt oma valdkondade huve ning olid avatud ka kompromissideks. Näiteks määrati osa meretuuleparkide arendamiseks sobivatest aladest reservi, mida planeeringu elluviimise esimeses etapis realiseerima ei asuta, et jätta tegevusvõimalused traalpüüdjatele,» teatas Aab.

Rahandusministeeriumi planeeringute osakonnajuhataja asetäitja Triin Leplandi sõnul viidi planeeringu koostamise käigus läbi mitmeid vajalikke looduskeskkonna alusanalüüse näiteks viigerhüljeste, lindude, nahkhiirte, vetikate ja karpide kohta, ent hinnati mõjusid ka inimesele sotsiaalsete, kultuuriliste, majanduskeskkonna ja tervise seisukohast. «Täna teame me oma mere kohta oluliselt rohkem ning saab öelda, et Eestis puudub väärtusetu meri või rannik – pea igal rannalõigul ja merepiirkonnal on oma kasutajad ning üht ala teisest olulisemaks pidada ei saa,» märkis Lepland.

Kõik huvilised saavad veel kuu aja jooksul planeeringu kohta arvamust avaldada. «Ootame kõiki 25. novembril kell 13 ka planeeringut tutvustavale avalikule veebiarutelule, kuhu palume mereala veebilehel ette registreerida,» tõi Lepland välja.

Materjalid ehk seletuskiri, mõjude hindamise aruanne ja kaardirakendus on leitavad veebilehelt mereala.hendrikson.ee ning planeeringu menetluse info on kättesaadav rahandusministeeriumi kodulehel www.rahandusministeerium.ee/planeeringud. Arvamusi planeeringule ning mõjude hindamisele oodatakse 8. detsembrini e-postile [e-mail], kõigile laekunud ettepanekutele vastatakse kirjalikult pärast avalikustamise perioodi lõppu.

Mereala planeeringu eesmärk on leppida kokku Eesti mereala kasutuse põhimõtetes pikas perspektiivis, et panustada merekeskkonna hea seisundi saavutamisse ja säilitamisse ning edendada majandust. Kehtestatud planeering on tulevikus aluseks mereala kasutamise otsuste langetamisel nii ministeeriumidele kui ametitele. Ettevõtjatele, investoritele, kohalikele omavalitsustele ning rannikukogukondadele saab planeering olema tegevuste suunaja. Selline lähenemine tagab planeeringu kehtestamisel mitmetes merekasutuste valdkondades senise üksikotsustel ja selge uuringukohustuseta põhineva praktika olulise muutuse.

Mereala planeeringu ja selle mõjude hindamise algatas valitsus juba 2017. aasta 25. mail. Planeeringu koostamist ja selle mõjude hindamist korraldab rahandusministeerium. Mereala planeering ja selle mõjude hindamine koostatakse koostöös konsultandi ja eksperdimeeskonnaga Hendrikson&Ko-st.

Keskkonnaministeerium kooskõlastas Eesti mereala planeeringu 5. novembril.