/nginx/o/2021/11/07/14187662t1hdbbc.jpg)
Rahandusministeerium koostas määruse eelnõu, mis paneb paika Euroopa Liidult saadava taaste- ja vastupidavusrahastuse alusel makstavate toetuste andmise üldtingimused; Eesti Kaubandus-Tööstuskoda esitas 11 ettepanekut seoses eelnõuga ja palus ministeeriumil mitmeid üldtingimuse punkte ettevõtete jaoks selgemalt lahti kirjutada.
Eesti saab aastatel 2021–2026 Euroopa Liidult taaste- ja vastupidavusrahastust ligikaudu 900 miljoni eurot. Eesti soovib sellest 220 miljonit eurot suunata ettevõtete rohepöördeks. Näiteks ettevõtete rohefondile plaanib riik eraldada 100 miljonit eurot ja ressursitõhusate rohetehnoloogiate kasutuselevõtuks 38 miljonit eurot.
116 miljonit eurot on ette nähtud ettevõtete digipöörde toetamiseks. Näiteks majanduse digipöörde jaoks on 73 miljonit eurot ja ettevõtete konkurentsivõime toetamiseks välisturgudel 33 miljonit eurot.
Lisaks läheb kava kohaselt 336 miljonit eurot tervishoidu ja sotsiaalkaitsesse, 122 miljonit eurot digiriigi toetamiseks, 92 miljonit eurot energeetika ja energiatõhususe jaoks ning 96 miljonit eurot säästliku transpordi jaoks.
Uue määruse peamine eesmärk on kehtestada taastekavas nimetatud reformideks ja investeeringuteks antavate toetuste kasutamise üldtingimused ning nõuded toetuse saajatele. Iga konkreetse toetusmeetme kohta teeb riik eraldi toetuse andmise tingimused, kuid need peavad olema kooskõlas üldtingimustega. Seega mõjutab eelnõu kõiki ettevõtteid, kes soovivad taotleda toetust, mida Eesti maksab välja taaste- ja vastupidavusrahastust.
Kaubanduskoda esitas rahandusministeeriumile 11 ettepanekut, et muuta üldtingimuste määruse eelnõu ettevõtete jaoks selgemaks. Näiteks palus koda ministeeriumil täpsustada ühte toetuse maksmisega seotud punkti. Nimelt on eelnõus kirjas, et riik võib toetuse maksmise või ettemakse tegemise peatada või maksmisest keelduda, kui Euroopa Komisjon on teinud otsuse toetuse makse peatamise või toetuse maksest keeldumise kohta.
Kaubanduskoja hinnangul võib vähemalt teoreetiliselt tekkida olukord, kus Eesti näeb ette toetusmeetme rohepöörde toetamiseks, ettevõte taotleb toetust ja täidab kõiki tingimusi, kuid riik keeldub hiljem toetuse väljamaksmisest, sest Eesti või Euroopa Liit loobub rohepöörde elluviimisest taasterahastu abil või Eesti ei täida investeeringu tulemusi.
Kaubanduskoja hinnangul võib vähemalt teoreetiliselt tekkida olukord, kus Eesti näeb ette toetusmeetme rohepöörde toetamiseks, ettevõte taotleb toetust ja täidab kõiki tingimusi, kuid riik keeldub hiljem toetuse väljamaksmisest, sest Eesti või Euroopa Liit loobub rohepöörde elluviimisest taasterahastu abil või Eesti ei täida investeeringu tulemusi.
Kaubanduskoda tegi ettepaneku kehtestada selliste olukordade jaoks põhimõte, et siis peab Eesti maksma toetust riigieelarvest vähemalt nendele toetuse taotlejatele, kes on kulutused juba teinud ja täitnud muid toetuse saamise tingimusi.
Koda palus ministeeriumil selgitada, kas seletuskirjas toodud väide vastab tõele, et toetust on võimalik taotleda üksnes nendel ettevõtetel, kelle kohta on info majandustegevuse registris. Kaubanduskoda tegi ettepaneku võimaldada toetust taotleda kõigil tegutsevatel ettevõtetel.
Lisaks palus koda ministeeriumil täpsustada, milliseid ligipääsetavuse nõudeid tuleb järgida, kui toetatav tegevus ei ole seotud ehitiste, rajatiste ega e-keskkondadega. Näiteks võib ettevõtetel tekkida küsimus, et kui riik rahastab teadus- ja arendustegevusega või innovatsiooniga seotud projekti, siis millised on selles valdkonnas ligipääsetavuse nõuded.
Praegu on eelnõus kirjas, et toetusest rahastatud objektidele tuleb tagada ligipääsetavus vastavalt objektile kehtivatele erinõuetele või standardile, sõltumata toetatava tegevuse eesmärgist ja laadist.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)