«Pärast pandeemiat on tööandjate peamine ülesanne mitte jätta märkamata uue olukorra nüansse – arvesse tuleb võtta, et kriisi ajal on paljud töötajad kogenud teistsugust töötamise võimalust ega näe oma töötamise tulevikku enam nii nagu varem,» ütles EY partner Olesia Abramova pressiteates.
Ta märkis, et statistikaameti andmeil tõusis Eestis 2020. aastal kaugtöö tegijate arv märkimisväärselt võrreldes 2019. aastaga – kaugtööd tegi 2020. aasta lõpus üle 200 000 inimese, 2019. aastal aga 123 300.
«Ka statistikaamet tõi välja, et koroonaviiruse ja eriolukorra tulemusena on kaugtööst saamas tulevikus väga potentsiaalikas töötamise viis, mida kinnitab samuti meie uuring,» toonitas Abramova. «Töötajate ootused on muutunud ning robustne naasmine »vana« korra juurde võib ettevõttes pingeid tekitada.»
Abramova hinnangul näitavad uuringud, et kriisiaeg on tekitanud tööandjates ja töötajates eriarvamusi pandeemiajärgse töökeskkonna osas, eelkõige puudutab see arusaama kaugtöö, ärikultuuri ja tööviljakuse paindlikust käsitlusest.
«Päris tõde kaugtöö ja kontoritöö vahel selgub alles kolmanda laine lõpus: ettevõtete jaoks on äärmiselt oluline leida mõistlik tasakaal ettevõtte eesmärkide ning töötajate vajaduste-soovide vahel, seda enam kui talentide võitluses võidab kõige agiilsem. Ilmselgelt aga muutub töötajate hoidmine kaugtöö tingimustes üha raskemaks,» lisas Abramova.
Uuringu põhjal ilmestab töötajate ja tööandjate erinevaid arusaamu see, et 72 protsenti tööandjaid on seisukohal, et ettevõtte töökultuur on pandeemia ajal paranenud, kuid sellega nõustub vaid 48 protsenti töötajaid.
Uuringu põhjal ilmestab töötajate ja tööandjate erinevaid arusaamu see, et 72 protsenti tööandjaid on seisukohal, et ettevõtte töökultuur on pandeemia ajal paranenud, kuid sellega nõustub vaid 48 protsenti töötajaid.