Hinnatõus saab hoogu juurde, kõikide energiakandjate mõju pole veel kohale jõudnud

Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik. Foto: Erakogu

Lähikuudel võib hinnatõus ulatuda üle 7 protsendi, kuna kõigi energiakandjate kallinemine ei ole veel hinnaindeksisse jõudnud, tõdes Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik oktoobrikuist, viimase 13 aasta kiireimat tarbijahindade tõusu kommenteerides.

Statistikaameti andmetel tõusis kaupade ja teenuste hinnaliikumist kajastav tarbijahinnaindeks oktoobris eelmise aasta sama ajaga võrreldes 7 protsendi võrra. Nii suur hinnatõus oli viimati 13 aastat tagasi.

Elmiku sõnul oleks hinnatõus olnud aga veelgi kiirem, kui valitsus ei ole otsustanud, et elektri võrguteenuse hinda alandatakse poole võrra. Ilma selle otsuseta oleks hinnatõus Elmiku kinnitusel olnud 7,4 protsenti.

Lähikuudel võib hinnatõus Elmiku sõnul mõnevõrra veelgi kiireneda, kuna kõigi energiakandjate kallinemine ei ole veel hinnaindeksisse jõudnud. Aasta kokkuvõttes peaksid hinnad Swedbanki prognoosi kohaselt tõusma umbes 4 protsendi võrra, kuna aasta esimesel poolel oli inflatsioon aeglasem. Hinnatõus peaks rahunema järgmise aasta kevadel. 2022. aastal ulatub hinnatõus Swedbanki hinnangul 3,6 protsendini.

Hinnatõus aeglustub Elmiku sõnul energia odavnemise tõttu. Samas toit ja üür kallinevad rohkem kui sel aastal.

Energia kallinemine kergitab hindu

Pool 7-protsendilisest hinnatõusust tuli Elmiku sõnul energia kallinemisest. Elektri hind tõusis aastaga 40 protsendi võrra. Elektri börsihind oli oktoobris endiselt kõrge, aga madalam kui septembris, kuna ilm on elektri tootmiseks soodsamaks muutunud. Teiste energiakandjate kiire hinnatõus on endaga kaasa viinud ka nafta. Nafta hind kerkis oktoobris üle 80 dollari piiri. Mootorikütuste hind Eesti tanklates tõusis aastaga kolmandiku võrra. Swedbanki hinnangul püsivad energiahinnad kõrged kevadeni, kuna nõudlus energia järele on tugev, samal ajal kui selle pakkumine on piiratud.

Kallim energia tõstab hindu rohkem, kui peaks. Kuigi energia osakaal erinevate kaupade ja teenuste tootmiskuludes on üldiselt tagasihoidlik, hinnatõus kiireneb, kuna nõudlus erinevate kaupade ja teenuste järele on majanduses tugev ja mitmetest kaupadest on poodides puudus. Tarbijate hinnakasvu ootused on oluliselt tõusnud.

Sissetulekute tõus on hinnatõusuga seni sammu pidanud

Keskmine palk ja pension on tänavu Elmiku sõnul tõusnud vähemalt samapalju kui hinnad. Swedbanki klientide netopalk oli kolmandas kvartalis aastatagusest 6,5 protsendi võrra suurem. Keskmine pension tõusis teises kvartalis 6,1 protsendi võrra.

Kiire hinnatõus ei ole Elmiku sõnul tarbijaid heidutanud. «Perede hinnang oma rahanduslikule olukorrale püsib rekordkõrge. Tarbimine kasvab kiiresti,» lausus Elmik.  Jaemüügi maht kerkis septembris tervelt 17 protsendi võrra. Kolme suurema panga riigisiseste kaardimaksete käive oli septembris kolmveerandi võrra ja oktoobris umbes poole võrra suurem kui aasta varem. Viiruse levik, uued piirangud ja pensionisäästude kulutamise mõju vähenemine aga aeglustavad Elmiku kinnitusel tarbimise kasvu järgmistel kuudel.