Hästi juhitud innovatsioon ettevõtte rahakotti auku ei näri

Merli Üle. Foto: Erakogu.

Uuringute järgi võivad innovaatilised ettevõtted olla teatud majandusnäitajates isegi üle 10 korra edukamad kui konkurendid. Ometi nähakse innovatsiooni sageli kui ettevõtte rahakoti kuluallikat. Kuidas aitab süsteemne juhtimine innovatsioonis tagada ka majanduslikud edukad tulemused?

Eesti rahvatarkus ütleb, et iga kingsepp jäägu enda liistude juurde. Ettevõtluse eesmärk on aga tulusid kasvatada, nii et seetõttu peavad ettevõtted vähemal või suuremal määral tegelema innovatsiooniga. Need võivad olla ka n-ö uued kingad. Avastamine ning uute teadmiste hankimine on inimestele loomuomane juba aegade algusest. Ega niisama ei vea Hollywoodi ulmefilmide žanrit eelkõige kosmosega seotud teemad ning investorid jaga lahkelt raha Elon Muskile. Seega võib innovatsioon olla ka kirg. Mis iganes põhjusel see teekond ette võetakse, siis oluline on läheneda innovatsioonile süsteemselt, sest edukalt suudavad teha seda vähesed.

Kurb statistika – innovatsioonipidurid võivad olla 10 korda ebaedukamad

Innovaatilised ettevõtted – olgu need siis patentide arvu või lihtsalt innovaatiliste tööpraktikate kaudu – on väga paljude erinevate uuringute alusel majanduslikult konkurentidest edukamad. Ühe viimase, 2021. aastal avaldatud Sydney Tehnoloogiaülikooli uuringu järgi, on innovaatiliste ettevõtete käibe kasv 1,95% võrra suurem kui mitteinnovaatilistel konkurentidel. Kuid on ka uuringuid, mis väidavad, et käive võib olla isegi 10% parem ning ettevõtte kasum veel enamgi. Kõige radikaalsemal juhul on PwC leidnud 2018. aastal, et teatud majandusnäitajates on innovaatilised ettevõtted isegi rohkem kui 10 korda edukamad enda otsestest konkurentidest. Ja kuigi globaalsete suurettevõtete juhid väidavad järjepidevalt, et nende prioriteet on innovatsioon, siis kukub nii ülikoolide kui ka konsultatsiooniettevõtete uuringute järgi jätkuvalt läbi 50-90% innovaatilistest algatustest. Olgu need siis startup’id või suurte ettevõtete pingutused.

Õppiv organisatsioon julgeb vigu teha

Ettevõtluse peamine eesmärk on teenida tulu ning seda ka innovatsiooni korral. Samas peab innovatsioonitiimi eesmärk olema eelkõige õppida ja alles siis kasumit toota. Miks nii? Põhjus on selles, et edukas innovatsioonitiim suudab kokku korjata suure hulga ideid ning nendest välja selekteerida need mõned üksikud, mis tegelikult klienti kõnetavad ning lõpptulemusena ettevõttele tulu genereerivad. Samal ajal jäävad tegemata need teenused ja tooted, mis võivad tunduda ägeda ideena, kuid kliente tegelikult ei kõneta. Vähemalt sel ajahetkel. Tootearendus ei ole reeglina edukale ettevõttele kiire ning odav lõbu. Seega aitab teadlik valik ning eelnev turu tundmine uues valdkonnas vajadusel säästa ka kulusid ebaõnnestunud teenuste arvelt. Ehk inimkeeli välditakse kulukaid ja rumalaid valikuid. Näiteks Google jagab avalikult infot enda poolt tapetud teenuste kohta (vt killedbygoogle.com). Veel rohkem ideid sureb aga veel enne, kui see üldse klientideni jõuab.

Seega aitab innovatsioonitiim teha teadlikke otsuseid. See eeldab, et terve organisatsioon tunnistab, et nende isiklik arvamus ega kogemus ei ole ülimuslik. Seda saabki teha ainult õppiv organisatsioon, kus julgetakse rääkida ka kõikidest nendest katsetustest, mis loodetud tulemust ei too. Ka õppimine peab olema teadlik ning selleks tuleb võtta aega.

Praktikas tähendab see:

• Tee peale projekti lõppu tagasivaade – mis läks hästi ning mida tulevikus parendada?
• Jaga õpitut ka teistega – innovatsioonivaldkonnas õpitu on sageli vägagi kasulik uute ideede loomiseks ettevõtte traditsioonilistes ärides

Innovatsioon vajab süsteemsust

Innovatsiooni puhul ning eriti juba toimivate organisatsioonide puhul räägitakse palju sellest, kuidas genereerida ideid, parendada juba olemasolevat ning üleüldse olla loov. Tegemist ei ole vähe olulise teemaga, kuid selle valguses unustatakse sageli ära, et innovatsiooni tuleb teha süstemaatiliselt. Kuna suur osa projektidest lõppeb pigem õppimise kui suure rahalise eduga, siis on kriitiline need õpikohad dokumenteerida. Kõik keerukad küsimused tuleb enne projekti maha kandmist üle käia ning proovida leida lahendus. Otsustate langetamine peab innovaatiliste lähenemiste puhul olema selgelt ette defineeritud, sest muidu võib kallutatus või hilisemad teadmised otsuseid mõjutada.

Nende teemade käsitlemine eeldab väga tugevat juhtimist ning süstemaatilist lähenemist. Innovatsioon on alati mingi muutus ning kontseptuaalse lähenemise juures võib väga hästi võtta aluseks nii tavapärase projektijuhtimise kui ka igasuguse muudatuste juhtimise. Neid kahte valdkonda kombineerides on üldjuhul võimalik mõista hästi teemasid, mida ka innovatsiooni raames on vaja käsitleda.

Praktikas tähendab see:

• Kirjelda iga konkreetse testi, küsitluse või projekti eesmärk ning loodetud tulemused.
• Kirjelda enne testi ära teadlikud eeldused
• Peale testi läbiviimist kirjelda eeldused, uued teadmised ning tulemused
• Ebaõnnestumise korral defineeri konkreetsed põhjused, enne projekti sulgemist ürita neid lahendada ning projekti lõpetamisel otsusta, kuidas on võimalik jälgida turgu ning takistava teguri kadumist

Finantsid – kui palju ollakse valmis innovatsiooni panustama?

Viimane eeldus innovatsiooniga tegelemiseks on seotud puhtalt rahaga. Olgu innovatsiooniks oma tiim või kompetents mõne tiimi sees, siis maksab juba selliste teadmistega inimeste omamine ja nende aja kulutamine innovatsioonile tõenäoliselt ettevõttele nii mõndagi.

Müügitestides tuleb tuleviku toode panna potentsiaalse kliendi ostuolukorda. See tähendab, et klient on olukorras, kus ta langetab otsust samadel tingimustel nagu teenust päriselt tulevikus ostes. Lihtsalt öeldes müüme teenust, mida ei ole veel olemas. See on vajalik selleks, et uuenduslike asjade vastu on tavaliselt huvi suur ning tulevikutrendidega soovitakse kursis olla. Seega, kui tutvustada võimalikku tuleviku lahendust, siis jäetakse uksed edaspidiseks lahti ning tagasiside on väga tihti liigagi positiivne. Kui panna ostja aga olukorda, kus ta peaks käima päriselt raha välja, hindab ta enda tegelikku vajadust ning annab kriitilisema tagasiside.

Sama kehtib ka ettevõtte kohta. Kuigi innovatsioonitiimide eelarved on mõistlik hoida tavapärase äriga võrreldes väiksed, siis päris ilma rahaliste vahenditeta ei ole võimalik midagi teha. See on enne alustamist ka hea kontrollküsimus ettevõttele, aidates aru saada, mil määral tegelikult ollakse valmis innovatsiooni panustama. Kui teisalt näitabki innovatsiooniga tegelemine, et ettevõte on enda tänastes tegevustes ka majanduslikult jätkusuutlik ning suudab korraldada enda äri nii, et jääb võimalus mõelda ka kaugemale kui lähitulevik. OECD andmetel investeerivad ettevõtted keskmiselt 1-2% enda käibest innovatsiooni. Globaalsed liidrid innovatsioonis on järjepidevalt investeerinud R&D-sse (research and development) üle 10% kogukäibest, mõnes valdkonnas nagu ravitööstus isegi veel rohkem. R&D on siiski 30-50% innovatsiooni ainult eelarvest. Erinevad innovatsioonivaldkonna spetsialistid peavad mõistlikuks tasemeks 5-6% ettevõtte käibest panustada kõrgele riskile ehk innovatsioonile.

Praktikas tähendab see:

• Planeeri konkreetne innovatsioonitegevuste eelarve, mille eesmärk on õppida ning vajadusel vältida suuri kulutusi suurtele tootearenduse projektidele.

Kokkuvõtteks – innovatsiooniga tegele päriselt, mitte vaid paberil

Innovatsiooniga päriselt tegelemine nõuab ettevõttelt mitmekülgset panustamist. Seda nii kultuuri, aja kui ka raha näol. Ettevõtte uuenduslikkus näitab tema jätkusuutlikkust ka majanduslikus mõttes ning juhtimise tugevust. Samas on uuenduslikkus midagi sellist, mida on võimalik teadlikult juhtida ning õppida, et selles edukas olla. Süsteemselt juhitud uuenduslikkus tagab ka majanduslikud edukad tulemused.