/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2021/10/25/14164740t1h6120.jpg)
Eesti jaekaubanduse maht suurenes tänavu septembris augustiga võrreldes 7,1 protsenti, aastane kasv oli 16,8 protsenti. Mõlemas võrdluses oli tõus Euroopa Liidu (EL) riikidest üks suuremaid.
Jaekaubanduse mahu kasv oli septembris EL-i esirinnas
EL-i keskmine näitaja langes kuuga 0,2 protsenti, aastaga kerkis 3,2 protsenti. Euroala jaekaubanduse maht kahanes kuuga 0,3 protsenti, võrreldes 2020. aasta septembriga kasvas 2,5 protsenti, selgus Eurostati andmetest.
Augustis kasvas jaemüük EL-is ühe protsendi võrra ja euroalal 0,8 protsenti, Eestis kahanes aga 1,2 protsenti, mis oli kuu võrdluses üks regiooni suurimaid langusi.
Euroalal vähenes kuuga enim mitte-toidukaupade jaemaht, 1,5 protsenti. Mootorikütuste jaemüük samas kasvas 1,1 protsenti ning toidu-, joogi- ja tubakatoodete müük 0,7 protsenti.
EL-i arvestuses kahanes mitte-toidukaupade jaemaht samal ajal 1,3 protsenti, mootorikütuste jaemüük kahanes aga ühe protsendi ning toidu-, joogi- ja tubakatoodete müük kahanes 0,8 protsenti.
Liikmesriikidest, kelle andmed on Eurostatile kättesaadavad, kahanesid jaekaubanduse mahud septembris enim ehk 2,5 protsenti Saksamaal, 1,9 protsenti Soomes ja 1,2 protsenti Hollandis. Jaemaht kasvas kuuga lisaks Eestile enim, 2,9 protsenti Slovakkias ja 2,3 protsenti Luksemburgis.
Aastatagusega võrreldes kasvas euroalal septembris enim mootorikütuste jaemüük, kokku 4,4 protsenti. 3,7-protsendise kasvuga järgnes mitte-toidukaupade jaemaht ja 0,5-protsendise kasvuga toidu-, joogi- ja tubakatoodete segment.
EL-is suurenes nii mootorikütuste kui mitte-toidukaupade jaemaht aastaga 4,8 protsenti, toidu-, joogi- ja tubakatoodete müük suurenes 0,8 protsenti.
Liikmesriikidest tõusid jaemüügi mahud aastavõrdluses enim 17,1 protsenti Sloveenias, järgnesid 16,8 protsendiga Eesti ja 15 protsendiga Malta. Müügimahud vähenesid 1,1 protsenti Saksamaal, 0,3 protsenti Austrias ja 0,1 protsenti Hispaanias.