Toidukarpidest võib saada uus taara

Sellised pakenditagastuskastid võivad tulevikus muutuda tänavapildis väga nähtavaks. Foto: Ringo Eco

Restoranist või ­kulinaarialetist valmistoidu kaasaostja teab, et iga söödud kõhutäis jätab maha hulga määrdunud pakendit. See on jääde, mis tõenäolisemalt jõuab Iru elektrijaama põletusahju kui ümbertöötamisse. Roheettevõtete hinnangul ei saa säärane silmamoonutus aga enam jätkuda ning aeg on panna toidukarbid ja -pakendid ringlema.

Pakendiringlus on Eestis praegu kuum teema, eriti toidusektoris. Kui veel aasta eest ei tundnud asja vastu huvi sisuliselt keegi, siis lühikese ajaga on siinsele turule tekkinud kolm ettevõtet, kes kõik ühel või teisel moel valmistoidu pakendamise probleemi lahendavad.

Kõige suuremalt on asja ette võtnud idufirma Ringo Eco, kes ­lubab Eestisse rajada laiaulatusliku toidupakendite korduskasutuse süsteemi. Platvormi mõte on, et kauplus või restoran müüb kliendile toitu sellises korduskasutavas pakendis, mille klient saab pärast tarbimist Ringo kogumiskasti tagastada. Selleks et ringmajanduse süsteem toimiks ja korduskasutatavaid pakendeid olmeprügisse ei loobitaks, on pakendile mõeldud 50-sendine pant, mille loovutamisel QR-koodiga tagasi saab.

On selge, et laialdase ringlussüsteemi loomine pole odav lõbu. Esimeses rahastusvoorus kaasas Ringo Eco teenuse arendamiseks 500 000 eurot ning kaasa tulid nii Bolti kaasasutaja Martin Villig, Hepsori juhatuse liige Lauri Meidla, tuntud Eesti investorite investeerimisfond Superangel kui ka teised investorid.