2022. aasta sisserände piirarvuks on kehtestatud 1311 inimest, mis on ka maksimumsuurus, mida välismaalaste seadus võimaldab.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektori Mait Paltsi sõnul tuleks senisest rohkem välismaalasi sisserände piirarvu alt välja arvata.
«Variante on erinevaid, kuid ühe lahendusena võiks piirarvu alt välja arvata välismaalased, kellele makstakse 1,5-kordset Eesti keskmist palka, kes töötavad usaldusväärse tööandja juures või kes tulevad tööle ametikohale, kus Eestis on suur tööjõupuudus – näiteks insenerid,» sõnas ta.
Arvestades tänast olukorda, kus paljudel ettevõtjatel on keeruline leida kohalike elanike hulgast sobivate oskuste, kogemuste ja teadmistega töötajaid, siis on koja hinnangul igati mõistlik kehtestada 2022. aasta sisserände piirarvuks seadusega lubatud maksimaalne piirarv, kuigi see ei leevenda tekkinud kvalifitseeritud tööjõu puudust.
Paltsi sõnul on probleem väga tõsine. «Ettevõtjad vajavad töötajaid, on valmis nad kohe tööle võtma, tasuma konkurentsivõimelist töötasu, tagama väljaõppe ja vajadusel võtma ka täiendavat vastutust, kuid ei saa seda teha, sest võimalust ei anta. Väga palju otsitakse seetõttu erinevaid kõrvalteid – hooajatöötajad, viisa alusel töötamine või renditööjõud. Need on küll legaalsed, kuid siiski ajutised olukorras, kus vajatakse rohkem stabiilsust tagavaid ja pikemaajalisi lahendusi, mis on sageli soodsamad ka töötajatele, ning tagavad riigile suurema maksutulu,» ütles ta.
Sarnaselt käesoleva aastaga plaanib siseministeerium ka 2022. aastal teatud osa sisserände piirarvust broneerida loomingulistele töötajatele, sportlastele, treeneritele jt. Kuna nõudlus töötajate järele on oluliselt suurem kui järgmise aasta plaanitav sisserände piirarv, siis on kaubanduskoja esimene eelistus kunstlike piirangutega mitte sekkuda piirarvu alla minevate elamislubade jaotusesse, sest raske on öelda, miks peaks näiteks loomingulist töötajat eelistama kõrgharidusega insenerile.