Koda: sisserände piirarv takistab endiselt kvalifitseeritud tööjõu palkamist
4. november 2021, 13:51
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda saatis siseministeeriumile arvamuse, kus tõi välja, et Eesti ettevõtjate üks peamine murekoht on jätkuv ja süvenenud kvalifitseeritud tööjõu puudus ning sisserände piirarvu regulatsioon ei aita seda probleemi kuidagi leevendada.
2022. aasta sisserände piirarvuks on kehtestatud 1311 inimest, mis on ka maksimumsuurus, mida välismaalaste seadus võimaldab.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektori Mait Paltsi sõnul tuleks senisest rohkem välismaalasi sisserände piirarvu alt välja arvata.
«Variante on erinevaid, kuid ühe lahendusena võiks piirarvu alt välja arvata välismaalased, kellele makstakse 1,5-kordset Eesti keskmist palka, kes töötavad usaldusväärse tööandja juures või kes tulevad tööle ametikohale, kus Eestis on suur tööjõupuudus – näiteks insenerid,» sõnas ta.
Arvestades tänast olukorda, kus paljudel ettevõtjatel on keeruline leida kohalike elanike hulgast sobivate oskuste, kogemuste ja teadmistega töötajaid, siis on koja hinnangul igati mõistlik kehtestada 2022. aasta sisserände piirarvuks seadusega lubatud maksimaalne piirarv, kuigi see ei leevenda tekkinud kvalifitseeritud tööjõu puudust.
Paltsi sõnul on probleem väga tõsine. «Ettevõtjad vajavad töötajaid, on valmis nad kohe tööle võtma, tasuma konkurentsivõimelist töötasu, tagama väljaõppe ja vajadusel võtma ka täiendavat vastutust, kuid ei saa seda teha, sest võimalust ei anta. Väga palju otsitakse seetõttu erinevaid kõrvalteid – hooajatöötajad, viisa alusel töötamine või renditööjõud. Need on küll legaalsed, kuid siiski ajutised olukorras, kus vajatakse rohkem stabiilsust tagavaid ja pikemaajalisi lahendusi, mis on sageli soodsamad ka töötajatele, ning tagavad riigile suurema maksutulu,» ütles ta.
Sarnaselt käesoleva aastaga plaanib siseministeerium ka 2022. aastal teatud osa sisserände piirarvust broneerida loomingulistele töötajatele, sportlastele, treeneritele jt. Kuna nõudlus töötajate järele on oluliselt suurem kui järgmise aasta plaanitav sisserände piirarv, siis on kaubanduskoja esimene eelistus kunstlike piirangutega mitte sekkuda piirarvu alla minevate elamislubade jaotusesse, sest raske on öelda, miks peaks näiteks loomingulist töötajat eelistama kõrgharidusega insenerile.
«Kunstlikult elamislubade piiramine on loonud ka olukorra, kus riigile oleks laekunud täiendavalt tööjõumakse mitusada tuhat eurot aastas, kui kõik piirarvu alla minevad elamisload oleksid kasutatud,» sõnas Palts ning tõi näite, et 2020. aastal jäi kasutamata 32 sisserände piirarvu alla minevat elamisluba, mis olid ette nähtud loomingulistele töötajatele ja välislepingu alusel kasutamiseks. Praegu on samades valdkondades kasutamata elamislubade arv 29, kuid töötamiseks antavate elamislubade piir sai täis veel enne avanemist ning sarnane olukord ootab meid ka täna ees.
Sisserände piirarvu alla lähevad kolmandatest riikidest pärit kodanikele antavad tähtajalised elamisload, mis antakse töötamiseks, ettevõtluseks, välislepingu või kaaluka riikliku huvi alusel.
Suur hulk inimesi tuleb Eestisse väljaspool piirarvu
Sisserände piirarvu alt on vabastatud:
- Euroopa Liidu liikmesriigi kodanikud;
- USA, Ühendkuningriigi, Jaapani, Šveitsi, Norra, Islandi ja Liechtensteini kodanikud;
- välismaalased, kes kolivad abikaasa ja/või lähedase sugulase juurde;
- välismaalased, kes õpivad või teevad teadustööd Eestis;
- välismaalased, kellele antakse tähtajaline elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks;
- välismaalased, kellele antakse elamisluba töötamiseks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia erialasel ametikohal;
- välismaalased, kellele antakse elamisluba töötamiseks iduettevõttes;
- välismaalased, kes töötavad Eestis õppejõuna;
- välismaalased, kellele antakse tähtajaline elamisluba ettevõtluseks suurinvestorina või seoses iduettevõtlusega;
- välismaalased, kellele antakse tähtajaline elamisluba töötamiseks tippspetsialistina ehk kellele tööandja maksab vähemalt Eesti kahekordset keskmist töötasu;
- rahvusvahelise kaitse saajad.