/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2020/06/09/13143996t1h7828.jpg)
Nõudlus väikelaenu järele on selle aasta üheksa kuu jooksul märkimisväärselt kasvanud nii Eestis, Lätis kui ka Leedus, selgus SEB Panga uuringust.
Inimesed võtavad väikelaenu järjest rohkem
«Septembri lõpuks oli kõigis kolmes riigis sõlmitud kokku 33 protsenti rohkem lepinguid kui mullu samal perioodil,» ütles SEB erakliendi segmendi müügijuht Evelin Koplimäe.
Kõige sagedamini võetakse väikelaenu, et osta auto või teha kodus remonti, selgub SEB korraldatud uuringust. Üldiselt suhtutakse aga laenamisse ettevaatlikult – ligikaudu pooled küsitletutest Eestis, Lätis ja Leedus ei ole võtnud üle 1000-eurost väikelaenu.
Valdavalt on Eesti inimesed väikelaenu võtnud vaid ühe korra (42 protsenti). Kogenud laenajaid ehk neid, kes on võtnud rohkem kui 1000-eurost laenu enam kui kolm korda, oli vaid 12 protsenti vastanutest. Teistes Balti riikides olid need osakaalud ligikaudu samad. Enam kui 10 000-eurone väikelaen oli Lätis viiel protsendil ja Leedus neljal protsendil vastanutest. Seevastu sama suur laen oli igal kümnendal eestimaalasel.
Eelmainituga võrreldes on keskmised väikelaenusummad aga ligi poole väikesemad. Balti riikidest oli keskmine summa septembri lõpuks kõige suurem Leedus, ulatudes 5200 euroni. Järgnesid Eesti 4700 euroga ja Läti 4000 euroga.
«Kõigis kolmes riigis sõlmiti leping keskmiselt veidi enam kui kolmeks aastaks ja laenutaotlejad olid nii Eestis kui ka lõunanaabrite juures keskmiselt 40-aastased või mõned aastad vanemad,» lisas Koplimäe.
Väikelaenu kasutatakse kolmes Balti riigis väga sarnastel eesmärkidel. Eestis võetakse laenu auto ostuks (63 protsenti), kodu remondiks (29 protsenti) või kodumasinate ostuks (16 protsenti). Leedus laenas 55 protsenti vastanutest auto ostuks, 30 protsenti kodu remondiks või 18 protsenti kodutehnika ostuks. Lätis olid trendid samad.
«Enne suuremate tarbimiskulutuste tegemist tuleks väljamineku suurus ja selle kasutamise eesmärgid hästi läbi mõelda ning vajadusel saab parima võimaliku lahenduse leidmiseks alati pöörduda panga poole. Oluline on analüüsida, kas tullakse toime võetud kohustuse ja sellega kaasnevate kulude tagasimaksmisega,» lisas Koplimäe.
SEB uuring toimus juuli lõpust kuni augusti alguseni 2021. aastal. Kokku vastas Balti riikides 3000 inimest vanuses 18–65 eluaastat, neist Eestis 1000.