/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2021/09/19/14079774t1h0398.jpg)
Võrreldes lätlaste ja leedukatega eelistavad Eesti inimesed mitu korda rohkem muid maksevahendeid ning üle veerandi eestlastest ei kasuta sularaha peaaegu enam üldse, selgus Citadele panga tellitud ja Norstati tehtud uuringust.
Uuring: neljandik Eesti inimestest on loobunud sularaha kasutamisest (1)
Septembris läbi viidud uuringus vastas 27 protsenti Eestis küsitletutest, et nad praktiliselt enam üldse sularaha ei kasuta. Lätis vastas nõnda 10 protsenti ja Leedus 15 protsenti küsitletutest.
«Eestlastest märkis 13 protsenti, et kasutavad peamiselt sularaha ning maksavad ainult arveid pangaülekannetega, ning sularaha praktiliselt ei kasuta 27 protsenti inimestest. Lätis on aga üksnes sularaha pooldajaid 28 protsenti ning muude maksevahendite eelistajaid 10 protsenti. Leedus eelistab 22 protsenti sularaha ja 15 protsenti pangakaarti,» ütles Citadele panga Eesti filiaali juht Hans Pajoma pressiteates.
Pajoma sõnul on Eestis juba tükk aega võimalik peaaegu kõikjal maksta kaardiga ning telefoni, nutikella või sõrmusega maksmine pole samuti enam nii uudne, lisas Pajoma.
Ootuspäraselt selgus uuringust ka see, et nooremate inimeste seas on kaks korda rohkem selliseid, kes kasutavad üksnes sularaha. Kui 18–20-aastaste seas kasutab ainult sularaha 40 protsenti vastanutest, siis 50–59- ning 60–74-aastaste hulgas on selliseid inimesi 20 protsenti.
Kõige rohkem kasutatakse sularaha endiselt turul. Küsitlusele vastanutest 43 protsenti märkis, et see on peamine koht, kus nad sularaha kasutavad. Lätis on selliste inimeste hulk lausa 62 protsenti. «Samas on Eestis head võimalused ka turgul kaardiga maksta,» tõdes Pajoma.
Citadele tellis uuringufirmalt Norstat küsitluse septembris. Igas Balti riigis küsitleti 1000 inimest, vastajate vanus oli 18–74.