Pärnu purjelaudurid ületasid taas teistest rohkem kiirust

Jaano Martin Ots
, toimetaja
Copy
Eesti kiireim purjelaudur naiste arvestuses Kristel Kaubi (vasakul) ja kolmandale kohale tulnud Elena Lass
Eesti kiireim purjelaudur naiste arvestuses Kristel Kaubi (vasakul) ja kolmandale kohale tulnud Elena Lass Foto: Jüri Kaldoja

Oktoobris lõppenud purjelaua kiirussõidu Eesti meistrivõistluste võidud läksid Pärnusse. Kiireim purjelaudur saavutas keskmiseks kiiruseks üle 70 kilomeetri tunnis.

Oktoobriga lõpuga lõppesid ka purjelaua 2021. aasta kiirussõidu Eesti meistrivõistlused. Terve hooaja kestnud võistlussarja arvesse läksid ühepäeva kiirussõidu etapp, läbi hooaja saavutatud parim keskmine ehk viis korda kümne sekundi tulemus ja kõigi distantside kokkuvõte, mis tähendas, et pingutama pidi kogu hooaja, selgitas üks võistlussarja eestvedajaid Jüri Kaldoja. 

Nii meeste kui naiste võistlusklassi kuldmedalid läksid Pärnusse, Eesti kiireimateks purjelauduriteks osutusid Toomas Kasenurm ja Kristel Kaubi. Pärnusse tuli ka kaks pronksmedalit, naiste arvestuses Elena Lass ning meeste arvestuses Jüri Kaldoja.

Toomas Kasenurm sillutas oma tee kullale juba hooaja alguses ja juhtis edetabelit hooaja vältel pidevalt. Kõva konkurentsi pakkus talle Aivo Prükk, kes on läbi aegade kiirussõidus koguaeg pildil ning ka pjedestaalil olnud. Kasenurm saavutas esikoha siiski veenva eduga, sama kindlat tuli hõbedale Prükk, kes võlus igast tuulest välja maksimumi. Tubli pronksi võttis Eesti kiirussõidu raudvara Jüri Kaldoja.

Naistel käis esikohavõitlus läbi kogu suve Kristel Kaubi ja Cerly Auliku vahel. Hooaja lõpul pani Kristel siiski oma üleoleku maksma ja kindel EMV kuld läks jällegi juba kolmandat korda temale. Pronksile tuli Elena Lass Helle Väina ees, kes oli samuti väga tubli ja pakkus tugevat konkurentsi noorematele.

Harrastajate klassi parim oli Martin Keernik edestades kõva tulemusega edetabelis ka Tristen Erik Kivi, kes panustas sügistormidele, mis paraku jäid tulemata.

«Tublid ja kiired olid kõik, kes tulemused kirja said. Edasiminekut oli kõigi võistlejate puhul näha, pea kõik sõitsid sel suvel välja oma isiklikud rekordid,» rääkis Kaldoja.

Purjelaudurid Pärnu ranna muuli kõrval siledal veel kiirusrekordeid püstitamas, esiplaanil Kristel Kaubi.
Purjelaudurid Pärnu ranna muuli kõrval siledal veel kiirusrekordeid püstitamas, esiplaanil Kristel Kaubi. Foto: Jüri Kaldoja

Parimaks viis korda kümne sekundi tulemuseks sõitis Toomas Kasenurm välja 70,01 kilomeetrit tunnis, teise koha omanik Aivo Prükk saavutas kiiruseks 69,79 ning Jüri Kaldoja 68,53 kilomeetrit tunnis. Naiste parim tulemus oli Kristel Kaubi 63,46 kilomeetrit tunnis ning Kaubi saavutas ka Eesti naiste rekordiks tunnisõidus 36,31 kilomeetrit tunnis.

«Minu jaoks on surf kirg, kus reaalsustaju kaob, ainult sina ja tuul ja meri. Tubli annuse surfiadrenaliini saab iga veetunniga, aga hea kiirustulemuse saamiseks tuleb olla õigel ajal õiges kohas. Kusjuures sel aastal neid päris ideaalilähedasi tingimusi vaat et ei olnudki, ikka oli kas vähe tuult, vale tuulenurk, liigkõrge mereveetase või palju lahtist rohtu vees. Ja kui siis hea tuulega juhtusid parasjagu tööga hõivatud olema... Oma medalile kindlustasin kuldse läike sel aastal alles kaks nädalat enne võistlushooaja lõppu, seda magusamana see maitseb,» meenutas Kristel Kaubi oma hooaega. 

GPS - Speedsurf on populaarne ka Eestis

GPS Speedsurf ehk kiirussõit on kogu hooaja kestev virtuaalne võistlus, millest osavõtjad võivad oma sooritusi teha ja salvestada neile sobival ajal ja kohas, kuid tulemuse fikseerimiseks tuleb kasutada spetsiaalset taadeldud satelliitpositsioneerimisseadet (GPS). Tulemused tuleb üles laadida vastavale veebilehele, kus kontrollitakse, kas salvestatud sõidu ajal olid väidetavas asukohas niisugused ilmaolud, mis võimaldasid sellise kursi ja kiirusega purjetada. Tulemused summeeritakse hooaja peale kokku. Lisaks saavutatud hetkelistele absoluutkiirustele võrreldakse ka muid näitajaid, sealhulgas parimad kümne sekundi keskmised kiirused ja kõige kõrgem keskmine kiirus tunni aja jooksul. 

Kiirussõidus võisteldakse nii purjelaua kui surfilohe klassides. Lisaks iga riigi sisestele võistlustele peetakse ka rahvusvahelist edetabelit, kus Eesti purjelaudurid ja lohesurfajad on samuti kõrgeid kohti saavutanud.

Tagasi üles