Vastab tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Piret Kaljula:
Milliseid isikukaitsevahendeid töökeskkonnas kasutada tuleb, otsustab tööandja riskianalüüsi tulemustest lähtuvalt. Tööandja määrab ka isikukaitsevahendi vajalikud kaitseomadused. Kuna maskide (meditsiiniliste kaitsemaskide ning FFP2 ja FFP3 tüüpi maskide) kaitseomadused on paremad kui visiiridel, siis sellest tulenevalt saab tööandja kehtestada töökeskkonnas maski kandmise nõude.
Visiir kaitseb eelkõige köhimisel ja aevastamisel, kuid ka kõnelemisel tekkivate pritsmete eest, kuid ei filtreeri ei sisse- ega väljahingatavat õhku. Isegi kui maskid ei takista viiruse levikut sajaprotsendiliselt, vähendab maski kandmine nakatumise tõenäosust märkimisväärselt.
Vastavalt kriis.ee lehel välja toodud infona, ei lähe maskina arvesse sall, torusall, krae, visiir või muu ese, mis ei ole selgelt mõeldud kaitsemaskina kandmiseks. Eelistatud on meditsiiniline või sellega võrdsustatud mask (nt FFP1-3 mask või N95 respiraator), mis tõkestab koroonaviiruse delta tüve edasikandumist tõhusalt.
Töökeskkonnas kasutamiseks ei sobi ka nii nimetatud korduvakasutatavad kogukonnamaskid, mille põhifunktsioon on piirata süljepritsmete lendumist kandjalt keskkonda ja vastupidi ning piirata käte kontakti kaetud näo osaga. Seega ei ole selline mask samaväärne ei meditsiinilise maskiga ega ka FFP2 või FFP3 tüüpi maskiga sest selline mask ei taga piisavat kaitset. Isikukaitsevahendina saab kasutada meditsiinilist maski või hingamisteede kaitsemaski tüübiga FFP2 või FFP3.
Kui tööandja on maskide kandmise kohustuse kehtestanud, siis töötaja peab maski kandma.
Kui teile ei sobi tööandja poolt väljastatud maskid, siis andke sellest tööandjale teada. Tööandjal tasuks esimese sammuna osta erinevate tootjate kaitsemaske, kuna need võivad erineda nii kuju, õhu läbilaskevõime, aasade pikkuse kui ka muude omaduste poolest.