/nginx/o/2021/05/26/13803992t1h81f4.jpg)
Eesti tööstusettevõtted on euroala keskmisest optimistlikumad. Meie tööstusettevõtete kindlustunne ei ole alates maist oluliselt muutunud ja see on jätkuvalt viimase 14 aasta tugevaim, kuid tarneporbleemid halvendavad kasvuväljavaadet, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Septembris jätkus tööstussektori tugev kasv eelmise aasta madalama võrdlusbaasi pealt. Tootmismaht suurenes aastases võrdluses 9%, sealhulgas töötlevas tööstuses 8% ja energiatootmises 10%. Kolmandas kvartalis kokku suurenes töötleva tööstuse tootmismaht ligi 8% ja energiatootmises 7%. Tegemist on võrdlemisi korralike kasvunumbritega, kuid need on aeglasemad, kui teises kvartalis.
Töötleva tööstuse tootmismahu kasvule septembris andsid suurima panuse puidutööstus, metalltoodete, ehitusmaterjalide ja elektriseadmete tootmine. Ligi kolmandiku tegevusalade tootmismaht aga vähenes, mille hulgast kõige suurima negatiivse mõjuga oli toomismahu langus elektroonikatööstuses. Elektroonikatööstuse tootmismaht väheneb juba alates juunist.
Kuna hinnad on palju kasvanud, suurenes töötleva tööstuse müügitulu tootmismahust oluliselt kiiremini – septembris 21% ja kolmandas kvartalis kokku 19%. Kuigi ka ekspordi käibekasv oli tugev, suurenes siseturule suunatud müük kiiremini – septembri kasvud vastavalt 18% ja 28% ning kolmandas kvartalis kokku ligi 16% ja 23%.
Kuna töötleva tööstuse ettevõtted ekspordivad oma käibest keskmiselt ligi kaks kolmandikku, suurenes ekspordikäive rahalises mahus siseturule suunatud käibest rohkem. Nii tootja-, kui ka ekspordi- ja impordihinnad on kiirenevas tempos ülespoole liikunud ning ka oktoobris nägid tööstusettevõtted nende kasvu jätkumist lähikuudel.
Tööstusettevõtete lähiaja müügihindade kasvu ootused on tõusnud sisuliselt mõõtmisajaloo kõrgeimale tasemele – vaid 1992 keskel olid need kõrgemal.
Tööstusettevõtete lähiaja müügihindade kasvu ootused on tõusnud sisuliselt mõõtmisajaloo kõrgeimale tasemele – vaid 1992 keskel olid need kõrgemal. Suure nõudluse juures saavad ettevõtted oma kallinenud toodangu suunata edasi lõpptarbijatele ja teiste ettevõtete tootmissisenditesse. See aga tähendab tugeva inflatsioonisurve jätkumist.
Eesti tööstusettevõtted on euroala keskmisest veidi optimistlikumad. Eesti tööstusettevõtete kindlustunne ei ole alates maist oluliselt muutunud ja see on jätkuvalt viimase 14 aasta tugevaim. Samuti ei ole muutunud ettevõtete hinnang oma tootmismahtude lähikuude väljavaate kohta.
Neljanda kvartali alguses on ekspordikasvu ootused paranenud ning ettevõtete hinnang oma eksporditellimuste kohta tõusis oktoobris viimase 20 aasta kõrgeimale tasemele. Küll aga piiravad tööjõupuudus ja tarneprobleemid üha rohkemate tööstusettevõtete tootmist.
Tööjõupuudust peavad äritegevust piiravaks 38% ettevõtetest, mis on viimase 14 aasta kõrgeim osakaal. Tarneprobleemid piiravad 25% ettevõtete tegevust ning see on viimase 23 aasta kõrgeim näitaja. Samas on tarneprobleemidega ettevõtete osakaal veidi vähenenud – kolmandas kvartalis oli selliseid ettevõtteid 29%.
Euroala töötleva tööstuse ostujuhtide indeks näitas oktoobris küll veel tugevat kasvu, kuid see on alates juunist nõrgenenud - jõudes viimase 16 kuu madalaima tasemeni. Peamiseks kasvu piduriks on tarneprobleemid. Puudus on mitmetest tootmissisenditest, sealhulgas pooljuhtidest, ning see lööb kõige valusamat autotööstust. Kuna nõudlus on tugev, suunavad euroala ettevõtted oma kerkinud tootmishinnad tarbijatele. Samas, töökohti luuakse juurde ja hõive suureneb.
Neljandaks kvartaliks võib prognoosida tarneprobleemide ja tugeva hinnakasvu jätkumist ning euroala majanduskasvu aeglustumist. Nõudlust võivad hakata piirama ka kõrgele tõusnud energiahinnad. Samas, kuna euroala töötleva tööstuse ettevõtete peamiseks mureks on häired tarneahelates, siis peaks jätkuma ka nõudlus Eestist eksporditud tootmissisendite järele.
:format(webp)/nginx/o/2018/02/27/7646287t1haf42.jpg)